18080 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 18080 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.10.1998 |
Registreeritud | 09.10.1998 |
X-koordinaat | 584363.50 |
Y-koordinaat | 6597592.75 |
Mälestise vana number | 323 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 09.10.09
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Asukoha kirjeldus Muistis asub Vana-Narva mnt(11260) ja Kahala-Andineeme(T-11273) teeristist N-suunas. Kahala-Andineeme ja Kuusalu-Leesi(11270) teeristist, Loo alajaama juurest N-suunas viivat teed mööda 1,6 km pärast on tee NE-suunas Lepiku talu(Soorinna küla) juurde. Mööda seda taluteed 200 m edasi ja sealt N-suunas 50 m ongi kalme. Muistisest E-suunas on kivikalme nr.18079. S-suunas 30 m kivikalme nr.18081 ja muistsed põllu nr. 18084. NE-suunas muistisest on kivikalmed nr. 18076, 18077, 18082 , 18078. NW-suunas 360 m on kivikalme nr. 18083 ja NE-suunas 360 m kalmistu nr. 18431. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |