Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Asukoha kirjeldus

Tallinn-Narva(T-1) mnt Kahala liiklussõlmest S-suunas on Kahala tee(11107). Muistis jääb Kahala tee ja Hirvli-Mustametsa(11275) teeristist u 2 km SE-poole. E-suunas mööda Hirvli-Mustametsa teed 1,3 km on S-suunas Hirvli küla peale viiv tee. Mööda seda teed 500 m on teerist, kust E-suunas, mööda Hirvli ja Sigula vahelist külavaheteed u 800 m edasi on teest 20 m kaugusel W-suunas mälestis. Muistis asub Koostalu 1, talust 300 m S-suunas. Kivikalmest NW-suunas u 400 m on kultusekivi nr. 18093 ja kivikalme nr.18086. 600 m samas suunas on ohverdamiskoht „Hiiemägi“,“Hiiekärk“ nr. 18096; asulakoht nr. 18085. U. 800 m on muistsed põllud nr. 18094 ja kultusekivi nr. 18092. Muistisest S-suunas 200 m on grupp kivikalmeid nr. 18088,18089, 18090 ja eraldi kivikalme 300 m samas suunas nr. 19091.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.