Mälestise tunnus

Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Kirjeldus

Asulakoht paikneb osaliselt praeguste hoonete all ja ümber, osaliselt põllu- ja rohumaa all. Vainu maaüksusel läbib asulakohta põhja-lõuna suunas kuivenduskraav. Asulakohalt saadud leiumaterjal on rikkalik ning seda säilitatakse Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi fondis.

Asukoha kirjeldus

Asulakoht asub Kahala külas, Jõelähtme-Kemba maanteest põhja-ja lõunapool, 19 katastriüksusel. asulakoha pikkus on kirde-kagu suunas u 1,075 km ja laius põhja-lõuna suunas u 360 m. Sellele lisandub veel piirkond Vainu maaüksuse alal.

Kaitsevööndi ulatus

Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Üldinfo

Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.