18110 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 18110 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.10.1998 |
Registreeritud | 09.10.1998 |
X-koordinaat | 577100.50 |
Y-koordinaat | 6591324.51 |
Mälestise vana number | 2329 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 17.04.08
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Mälestis on põhiplaanilt ümmarguse kujuga kivikirstkalme, mis paikneb paeklibulise põllul. Muistise läbimõõt N-S-suunal on 18 m ja E-W-suunal 22 m. Kalme kõrgus on u 1 m. Pealt on tugevalt kamardunud ja lame. Kalme E-osa on mattunud maaparanduse käigus põllult kokkulükatud kivide alla, keskosas on kuni 1,5 m paksune lade suuremaid raudkive ja mulda. E-poolsel jalamil on ka 3-4 m kõrgune kivivall tekkinud, W-pool kividest peaaegu vaba. |
Asukoha kirjeldus Muistis asub Kiiu juurest mööda Vana-Narva mnt, mis läheb Jõelähtme-Kemba (11260) teeks, 1,2 km Valkla kõrtsihoone suunas. Mälestis on teest 410 m SW-suunas. Sauri ja Kooli küla vahelisest karjateest on kalme W-suunas, Sauripõllul. Kalmest 40 m W-pool on kivikalme nr. 18109; E-suunas u 200 m kivikalmed nr. 18116, 18115, 18114. SE-suunas 150 m kivikalmed nr. 18136 ja 18142. NE-suunas 250 m kivikalme nr. 18117. |
Ajalugu Tegemist on kivikirstkalmega, mis on dateeritav I a.t. teisest poolest eKr- I a.t. pKr. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |