Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Mälestis on põhiplaanilt ümmarguse kujuga kivikirstkalme, mis paikneb paeklibulise põllul. Muistise läbimõõt N-S-suunal on 18 m ja E-W-suunal 22 m. Kalme kõrgus on u 1 m. Pealt on tugevalt kamardunud ja lame. Kalme E-osa on mattunud maaparanduse käigus põllult kokkulükatud kivide alla, keskosas on kuni 1,5 m paksune lade suuremaid raudkive ja mulda. E-poolsel jalamil on ka 3-4 m kõrgune kivivall tekkinud, W-pool kividest peaaegu vaba.

(Kirjeldus on koostatud 1977. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Asukoha kirjeldus

Muistis asub Kiiu juurest mööda Vana-Narva mnt, mis läheb Jõelähtme-Kemba (11260) teeks, 1,2 km Valkla kõrtsihoone suunas. Mälestis on teest 410 m SW-suunas. Sauri ja Kooli küla vahelisest karjateest on kalme W-suunas, Sauripõllul. Kalmest 40 m W-pool on kivikalme nr. 18109; E-suunas u 200 m kivikalmed nr. 18116, 18115, 18114. SE-suunas 150 m kivikalmed nr. 18136 ja 18142. NE-suunas 250 m kivikalme nr. 18117.

Ajalugu

Tegemist on kivikirstkalmega, mis on dateeritav I a.t. teisest poolest eKr- I a.t. pKr.
Kalme on registreeritud esmakordselt V. Lõugase, M. Mandli ja J. Kornavi poolt 1972. aasta detsembris. Leide ei ole muuseumisse jõudnud.
Mälestis on kaitse alla võtmiseks esitatud 1973. aastal.
Mälestise passi on koostanud arheoloog V. Lõugas 1977. aasta septembris ja üle kontrollinud 1978. aasta aprillis.

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.