Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 18307
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
X-koordinaat 586455.37
Y-koordinaat 6597393.88
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Kultusekivi 18307, kivikalme 18270 - lõunast. Foto: R. Kärner.
Kultusekivi 18307, kivikalme 18270 - idast. Foto: R. Kärner. Kultusekivi 18307, kivikalme 18270 - lõunast. Foto: R. Kärner. Vaade ohvrikivile põhjast. Foto: Triin Äärismaa, 20.12.2011. Vaade ohvrikivile idast. Foto: Triin Äärismaa, 20.12.2011. Vaade ohvrikivile kirdest. Foto: Triin Äärismaa, 20.12.2011. Vaade ohvrikivile edelast. Foto: Pikne Kama, 05.05.2022.
Galerii(6)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059) Kuupäev: 27.07.1998
Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi lisamine, kultuuriministri 21.02.2022 käskkiri nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3) Kuupäev: 21.02.2022

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 04.05.22

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Rahvapärimusteade. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 02.11.2007.

Kirjeldus


Ohvrikivi on kunagi ära lõhutud. On võimalik, et lõhutud kivi tükke võidi kasutada hoonete ehitamise juures. Kivist on alles hetkel u 7 suuremat tükki, mille keskele on rajatud väike kiviktaimla.

Sisestatud: 19.03.2012.

Asukoha kirjeldus


Ohvrikivi asub Muuksi külas, Mikkani talu maal. Kivi asub talu hoovis, väiksemast hoonest u 5 m kaugusel.

Sisestatud: 19.03.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 02.11.2007.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 09.10.2014.