18349 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 18349 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.10.1998 |
Registreeritud | 09.10.1998 |
X-koordinaat | 588825.75 |
Y-koordinaat | 6589923.69 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 04.10.11
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Triin Äärismaa
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Asulakohal (teest lääne pool) paikneb korralikult hooldatud heinamaa, mis on ümbritsetud põhja- ja lääneküljest tiheda metsaga ning lõunaküljest Vana-Hansu hoonetega. Asulakoha põhjaküljes, metsa ääres on kokku kuhjatud suured põllukivihunnikud. Asulakoha lääneservas paikneb üks muistsete põldude kompleks (reg.nr 18356). Asulakoha idapoolsem osa on samuti kaetud hooldatud heinamaaga ja seal asuvad muistsed põllud nr 18355. |
Asukoha kirjeldus Asulakoht asub Sigula külas, neljal katastriüksusel. Asula jääb mõlemale poole teed, paiknedes enamjaolt Vana-Hansu talu maadel - teest läänesuunas kuni 170 m ja teest põhja- ja kirdesuunas (Assimäe-Vana-Hansu maaüksuste piiril) kuni 305 m, moodustades kolmnurkse ala. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |