Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 18880
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
X-koordinaat 555628.71
Y-koordinaat 6572184.48
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 14.01.14

Menetleja: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 12.09.2014.

Aruanded


Treuman, Katrin. Aruanne arheoloogiliste eluuringute teostamise kohta Harjumaal Rae vallas/Jüri kihelkonnas Assaku alevikus lohukivi reg nr 18729 kaitsevööndis ja Vaida alevikus asulakohal reg nr 18880. Tentel Disain OÜ. Tallinn, 2012. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis.

Sisestatud: 30.09.2014.

Meedia


Sokolovski, V., Jaanits, K. 1997. Archaeological excavations in Tallinn and Vaida. - Arheoloogilised välitööd Eestis 1997. Koost. Ü. Tamla. S 117-129.

Jaanits, K. 1999. Archaeological rescue excavations of the settlement site of Vaida. - Arheoloogilised välitööd Eestis 1998. Koost. Ü. Tamla. S 97-106.

Sisestatud: 06.12.2006.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.