19155 Hingepalvelaud Kalli EAÕ kirikust, 19.saj. II pool (messing, hõbetatud)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hingepalvelaud Kalli EAÕ kirikust, 19.saj. II pool (messing, hõbetatud)
Mälestise registri number 19155
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 30.10.1998
Registreeritud 30.10.1998
Mälestise vana number 15.III 15 a-8

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr. 41, (RTL 1997, 165/166, 921) Kuupäev: 03.07.1997

Paikvaatlused(4)

Seisund: hävinud

Paikvaatluse kuupäev: 06.07.21

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule omases teostuslaadis liturgiline ese – iseloomulik näide vene 19. sajandi II poole kiriklikust tarbekunstist

Sisestatud: 05.08.2008.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitsearvele võtmiseks inventariseeritud 1987 (nr. 15. III 15 a-8)

Sisestatud: 05.08.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud.
Autor, valmistamise koht: Vene vabrikutöö
Dateering: 19. saj. II pool (inventariseerimisandmeil, 1987)
Mõõtmed: plaat 18, 2 x 18, 2 cm, risti kõrgus ca 24 cm (ristigrupi mõõtmed, inventariseerimisandmeil, 1987), lauaplaat 47, 3 x 48, 3 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): lauaplaat oksüdeerunud, määrdunud, deformeerunud, ristigrupil - - teadmata
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ristigrupiga hingepalvelaud,
pärit Kalli (või Kastna) kirikust. Ristigrupp varastatud, peale 1997; kirikusse allesjäänud lauaplaat (küünlapesadega, fotol) kunstiväärtuseta.
Katteriidel (must samet) tikand kuldse kardniidiga: Igavene mälestus.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 05.08.2008.