Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maal "Kolgata", L. v. Maydell, 1835 (õli, lõuend)
Mälestise registri number 19517
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 22.12.1998
Registreeritud 22.12.1998
Mälestise vana number 994

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 06.07.21

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui heal kunstilisel tasemel altarimaal 19. sajandist

Sisestatud: 04.07.2008.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 994

Sisestatud: 04.07.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Johannes Behse
Dateering: 1862
Mõõtmed: 197, 5 x 130 cm; raam 220 x 150 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): ristijalamil kunstniku signatuur: J. Behse S Petersburg 1862
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): allservas (raamist ca 12 cm kõrguseni, keskel kuni ristijalamini) värv irdub, külgedel lõuend kergel lokib
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Jeesust ristil ja viit risti all seisvat leinajat (Neitsi Maarja, jünger Johannes, Maarja Magdaleena, Arimaatia Joosep, Jakoobuse ema Maarja (?)) kujutav altarimaal
maaliava kaarja ülaservaga, raaminurkades orvandimotiiv, raam pronksvärviga kaetud.
Maal P. K. Sitska. raamatu valeandmete järgi („Saarde kiriku ajalugu“, Riia, 1910), signatuuri ja stiilitunnuseid arvestamata ekslikult atribueeritud Friedrich Ludwig von Maydellile
Restaureeriti (koos raamiga) ajavahemikus september 2002 – juuni 2003 Ennistuskojas „Kanut“ (konservaatorid Ü. Vahur, I. Pihelgas), atribueeringu täpsustamist ei toimunud.

Johann(es) Behse – maalikunstnik, õppis Peterburi Kunstiakadeemias (Бэзе Иванъ; vabakuulaja alates 1843), 1858 sai akadeemikuks portreemaali alal
P. K. Sitska. Saarde kiriku ajalugu. Riia, 1910, lk. 13: 1835.a. ostetud meie kirikule uus, praegune ülikena altari pilt – Jeesus Kolgatal ristisambas – mida kunstnik leitnant Maydell Tartus maalinud. Ka endise altari pildi, mis Õnnistegijat Ketsemane aias palwetades kujutab, parandanud sama kunstnik osawasti ära. Samas, lk. 17: 1897 a. parandati niihästi Saarde kiriku katus ja katkenud põrand kui ka ta väline seinte ja sisemine laekrohv ära; samati puhastati ja wärwiti ka altari pilt ja altari ümbrus kohati üle.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 04.07.2008.