Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laualühter kolme tulega, 19/20.saj. (valge metall)
Mälestise registri number 19877
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 82-k

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 09.11.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Identsel kujul säilinud seinavalgusti 19.sajandi lõpust või 20.saj algusest. Osa kirikus säilinud valgustite tervikkogumist.
Kuigi masstoodangu hulgast, omab valgusti piisava ajalise distantsi tõttu ajastuloolist väärtust.

Sisestatud: 28.03.2005.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 82

Sisestatud: 28.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: graveeritud, hõbetatud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: annetatud 1904
Mõõtmed: kõrgus 47, 2 cm; laius 28, 5, koos rasvataldrikutega ca 32 cm; jalami Ø ca 15, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): graveeritud annetustekst ringi ümber jalamikumeruse:
Õndsa õpetajatütre Clara Bergmanni mälestamiseks. Sünd 8 Juulil 1989 surn. 27 Aug. 1904.a.
Jalami serval tushikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 20 K 31.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kollasest metallist valatud ja hõbetatud kantslilühter (paarik reg. 19878), mille kogudus annetas oma hingekarjase pastor Bergmanni tütre mälestuseks. Lühter koosneb küünlajalaks sobilikust balustertüvisest, mille lõpetab sile madala äärisega rasvataldrik ja selle kohal silinderjas küünlapiip. Küünlapiip on tugipesaks haaraosale, mis koosneb tüvisega sarnasest vertikaalharust ja kahest kaarjat vääti meenutavast küljele suunatud haarast, mis lameda rasvataldriku all lõppevad munaga ning ümara jaotusdetaili juures risttahukalise liidesega. Küünlapiibud on sarnased küünlapiibule tüviseosa tipus. Ümmargune jalam on keskosas tugeva kumeruse ja servas profileeringuga. Lühter on seadistatud elektrile; piipudes ja rasvataldrikutes juhtmeava; juhtmed kinnitatud musta isoleerpaelaga.
Oksüdeerunud, hõbetis kriimustatud, kohati mahakulunud.

1904. aastal on kirikule juba kaks kinkijat: õp. Bergmann kingib tütre Clara mälestuseks, tütre enese surmaeelse soovi põhjal, 2 seitsmeharulist altari – ja 2 kolmeharulist kantsli küünlajalga. Lühike ülevaade Paistu-Maarja ev.-lut. usu kirikust ja kihelkonna elust-olust 700-aastase juubelipäeva mälestuseks. Paistu, 1934, lk. 8
Kantslil asub kaks kolmeharulist küünlajalga, mis on kingitud 1905 a. koguduse poolt õpet. Bergmanni surnud tütre Clara mälestuseks… Kiriklikke mälestusmärke Paistu kihelkonnast. Registreerinud stud. theol. Aleksander Hinno, 1929. TÜ raamatukogu f. 55, n. 3, sü.78, lk. 27
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 15.05.2009.