20036 Küünlajalg, 19.saj. II pool (malm)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Küünlajalg, 19.saj. II pool (malm)
Mälestise registri number 20036
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 205k

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr. 39, (RTL 1997,165/166, 919) Kuupäev: 03.07.1997

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 05.11.20

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Sarnased küünlajalad, mida sai tellida Tartu ettevõtja Eduard Drossi müügikataloogist on tüüpiliseks näiteks 19. sajandi II poole – 20. sajandi alguskümnendi kirikuinventarist.

Sisestatud: 14.12.2004.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 205

Sisestatud: 14.12.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: tsink.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: Tartu ettevõtja Eduard Dross
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: kõrgus ca 70 cm, pealt Ø max 20, 5 cm, Ø min 17, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): jalamisse puuritud juhtmeava
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Pseudogooti stiilis altariküünlajalg (paarik reg. nr. 20037), tsingist valatud, kaetud pronksvärviga. Küünlajala kujunduses on kasutatud gooti arhitektuurile omaseid elemente. Kõik küünlajala osad - jalam, tüvis, tüvisevõru, rasvataldrik on kuuetahulise vormiga. Piilarikujuline tüvis seisab azhuursete vertikaalsete küljetahkudega soklil, mis omakorda toetub kõrgele mõikalise profileeringuga jalamile. Tüvise lõpetab taimornamentikaga kapiteel, mille kohal paiknev lame rasvataldrik on ääristatud sakmelise randiga, randi allkülge kaunistab kolmiksiirulistest kaartest moodustuv “pits”. Küünlajalg on olnud seadistatud elektrile (jalamisse puuritud juhtmeava).
Sarnased küünlajalad, mida sai tellida Tartu ettevõtja Eduard Drossi müügikataloogist on tüüpiliseks näiteks 19. sajandi II poole – 20. sajandi alguskümnendi kirikuinventarist.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 22.05.2009.