20220 Laualühter kolme tulega, 19.saj. (messing, hõbetatud)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laualühter kolme tulega, 19.saj. (messing, hõbetatud)
Mälestise registri number 20220
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 27.01.1999
Registreeritud 27.01.1999
Mälestise vana number 25-k

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 19, (RTL 1998, 259/260, 1058) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(4)

Seisund: asukoht tuvastamata

Paikvaatluse kuupäev: 14.10.22

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ese näitena 19. sajandil vabrikutööna valminud tarbekunstist. Nn tööstuslik kunst

Sisestatud: 08.10.2003.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1978. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 25.

Sisestatud: 07.04.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, valatud.
Autor, valmistamise koht: vabrikutöö
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: h 42,5 cm, haarade laius 41 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Laualühtril on kaks ristamisi suunduvat haara, mis annavad alust lühtri nimetamisel kasutada terminit “žirandool”. Žirandoolil on jõuline allosas ahenev silinderjas baluster, millele kinnitub silindrikujuline laia ülaservaga küünlapiip. See ei kanna aga küünalt, vaid jaotusdetaili, mille külge on monteeritud eelpool nimetatud kaks ristamisi kulgevat küünlahaara ja keskmist küünalt hoidev küünlapiip. Žirandooli ülaosa on eemaldatav, misjärel võib lühtri tüvest kasutada ühe küünla jalana. Ristamisi suunduvad haarad kannavad längus servadega rasvataldrikuid ja silindrikujulisi paisutatud allosaga küünlapiipusid. Lühter toetub ümmargusele kabjale.
Žirandool on küünaldele.
Lühter sattus 1979. aastal varguse ohvriks, kuid saadi tagasi. Kuni aastani 1983 oli ese deponeeritud Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi, kust see kogudusele tagastati. Praegusel ajal on asukoht teadmata.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 07.04.2009.