20366 Kroonlühter kolmekümne kuue tulega, 19.saj. (malm, pronksvärv)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kolmekümne kuue tulega, 19.saj. (malm, pronksvärv)
Mälestise registri number 20366
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 02.02.1999
Registreeritud 03.02.1999
Mälestise vana number 73-k
Ü.Jukk, 0807.2009
Ü.Jukk, 0807.2009

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 19, (RTL 1998, 259/260, 1058) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.06.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kodumaine ajastuomase kujundusega historitsistlik valgusti 19.sajandist.

Sisestatud: 13.10.2003.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 73.

Sisestatud: 13.10.2003.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronksvärv, valutsink.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: -
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Lühter on pseudogooti stiilis, valmistatud 19. saj. II poolel. Kuuekandiline arhitektoonilise lahendusega tüves on suhteliselt lühike, ühe krooniga allosas. Ehisdetailidena on kasutatud gooti arhitektuurist laenatud kaunistuselemente. Kolm tüvest liigendavat simssi on ehitud ristlillikute, kaarte ja rippkonsoolidega, tüvese lõpetab paisutatud ülaosaga nupp. Tüvese alumise simsi külge kinnitub kuus põhihaara. Iga põhihaar kannab kuut küünalt, millest viis on väikeste lisahaarade abil paigutatud ümber keskel pisut kõrgemal asetseva kuuenda küünla. Nii põhi- kui lisahaarad on kaunistatud viinapuumotiividega. Lisahaarade lahknemiskoht on taas kujundatud kaarte ja rippkonsoolidega ning väikese nupuga. Rasvataldrikud on kettakujulised, sisse pressitud ornamendiga, küünlapiibud kuuekandilised ja suhteliselt laia servaga.
Lühter ei ole seatud elektrile.
Asukoht: pikihoones idapoolseim.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Lühter on valmistatud Ed.Drossi töökojas,Kursi kirikus on sellest seeriast suurim lühter (näiteks 1902.a. kataloogis artikkel nr. 6).
(Ü.Jukk)

Sisestatud: 09.04.2009.