Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Prohvet Sakarja", G.Frolovi töökoda, 20.saj. I pool (tempera, puit)
Mälestise registri number 20477
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 03.02.1999
Registreeritud 03.02.1999
Mälestise vana number 10 III 16 k-64

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 19.04.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ikoon tänu oma kunsti- ja ajalooväärtusele.

Sisestatud: 17.04.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1988. a., kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 10 III 16 k-64.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Sisestatud: 17.04.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: maalitud.
Autor, valmistamise koht: G. Frolov, G. Frolovi töökoda
Dateering: 20. saj. I pool
Mõõtmed: 71,5 x30 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Tumenenud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on maalitud temperavärviga puittahvlile, pärineb G. Frolovi töökojast (autor G. Frolov) ja on maalitud 20. sajandi I poolel (täpsemalt 20. saj. I kolm., vt. ka ÜRTUI nimekiri 1982/142).
IkooniI on kujutatud prohvet Sakarja ("Пророк Захария"). Sakarja kuulub Vana Testamendi nn. väikeste prohvetite hulka (väikeste prohvetite raamatud on teksti pikkuse poolest lühemad kui suurte omad). Prohvet Sakarja tegutsemisaeg langes umbes aastaisse 580 - 500 e.Kr., mil tõusis eriti esile Jeruusalemma ja sealse templi ülesehitamise küsimus. Sakarja prohvetiraamat koosneb kirgastest nägemustest. Prohvet Sakatja mälestuspäevaks on kirikukalendris 8. veebruar (vkj. 21.veebr.).
Käesoleva ikooni puhul on tegemist algselt ikonostaasi deesiserea jaoks maalitud ikooniga. Prohvet on kujutatud pikas tumerohelises kollase alläärega rüüs, lühikeses umbrapruunis tuunikas ja sellele heidetud karmiinpunases mantlis ning lillakates saabastes, peas valge, punase merikarbiga müts. Merikarp on tavaliselt palveränduri sümbol. Ühes käes hoiab ta kirjarulli tekstiga: "Issand Jumal, õnnista oma rahvast ja saada neile lunastus!", teise käega osutab sellele. Prohvet on pöördunud vasakus suunas (kunagise ikonostaasi keskmesse). Ikooni ülanurkadesse on lühenditena kirjutatud pühaku nimi, "püha" tähistamisel on kasutatud kreekakeelset sõna "hagios".
Asukoht: kirikuruumi idaosas põhjaseinal.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Kasutatud materjalid:
1) Piibel. Finnish Bible Society, 1989.
2) Suur Piibel. Tartu, 1938. Faksiimile: “Otava”, 1989.
3) Õigeusu kiriku kalender 1994. Tallinn: Eesti Õigeusu Valitsus, 1993.
4) Толковая библия. I – III. Петербург, 1904-1913. Факсимиле: Стокгольм, Институт Перевода Библии, 1987.
5) Старообрядческїй Поморскїй церковный календарь на 2002 годъ. Рига: Рижская Гребенщиковская старообрядческая община, 2002, c. 80-83.)
6) Jürgenstein, T. Piibliõpik. Tallinn: Koolibri, 1997, lk. 117.

Sisestatud: 24.04.2007.