Mälestise tunnus

Muinsuskaitse all on ikoon tänu oma kunsti- ja ajalooväärtusele.

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1988. a., kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 10 III 16 k-100.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: puit, tempera.
Tehnika: maalitud.
Autor, valmistamise koht: G. Frolov, G. Frolovi töökoda
Dateering: 20. saj. algus
Mõõtmed: 136 x 106 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on maalitud temperavärvidega puittahvlile ja pärineb G. Frolovi töökojast (autor G. Frolov). Valminud on ikoon 20. sajandi alguses ja kuulub 1905. aastal pühitsetud ning 1944. aastal tules hävinud vana kiriku ikonostaasi ikoonide hulka (vt. ka ÜRTUI nimekiri 1982/183).
Ikoonil on kujutatud Vana Testamendi Kolmainsust (3 ingli kujul) ("Троица Ветхозаветная ). Tegemist on Piiblist täpselt lähtuva dogmaatilise süžeega, vastav kirjakoht pärineb 1. Moosese raamatust: "Ja Issand ilmutas ennast temale (Aabrahamile) Mamre tammikus, kui ta istus telgi ukse ees kõige palavamal päevaajal. Ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, kolm meest seisid ta ees." (1 Mo 18, 1 jj.).
Kolme ikoonil kujutatud inglit on ikonograafias läbi aegade tõlgendatud erinevalt - need võivad olla Kolmainsuse kolm isikut, Jumal kahe ingli saatel või kolm inglit Jumala saadikutena. Alates 14./15. saj. vahetusest rõhutatakse Vene ikoonimaalis kolme ingli kolmainulist tähendust. Sageli on ikooni tsentris paikneval söögilaual vaagen härja peaga. (käesoleval ikoonil pole härja pead kujutatud, küll on aga eristatavad mitmesugused puuviljad). Kuna Vana Testamendi härg on ohvriloomana võrdsustatav Uue Testamendi Tallega, sümboliseerib see kujund armulauda. Seega kannab ikoon endas alltekstina Kristuse lunastava ohvri ettekuulutust. Ka taustal paiknevaid olmedetaile võib sümboleiks kujutada – Aabrahami elumaja sümboliseeriks sel juhul Kristust hoone (kiriku) rajajana, tammepuu all võib mõelda elu- ja igavikupuud, mägi on aga Piiblis hinge vaimustumise sümbol. Käesoleval ikoonil pole kujutatud ei Aabrahami ega tema naist Saarat, kes selle ikoonitüübi puhul sageli ikooni alumisse serva maalitud on.
Vasakpoolne ingel kannab valkjassinist tuunikat ja erepunast mantlit, keskmine ingel roosat tuunikat ning sinist mantlit ja parempoolne - erepunast tuunikat ning rohelist mantlit. Inglite tüvad ja nimbused, aujärjed ja lauaserv ning isegi tamme tüvi on kullatud. Valgel lauaplaadil asetsevad kullatud nõud, mille sisu on kujundatud punase, rohelise ja sinisega. Taustal asuv hoone on värvitud roosaks, kaljud ja taust üldiselt - oliivroheliseks.
Asukoht: ikonostaasi I reas (4).

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Kasutatud kirjandus:
1) Piibel. Finnish Bible Society, 1989.
2) Suur Piibel. Tartu, 1938. Faksiimile: “Otava”, 1989.
3) Õigeusu kiriku kalender 1994. Tallinn: Eesti Õigeusu Valitsus, 1993.
4) Толковая библия. I – III. Петербург, 1904-1913. Факсимиле: Стокгольм, Институт Перевода Библии, 1987.
5) Старообрядческїй Поморскїй церковный календарь на 2002 годъ. Рига: Рижская Гребенщиковская старообрядческая община, 2002, c. 80-83.)
6) Вздорнов, Г. Новооткрытая икона "Троицы" из Троице-Сергиевой Лаврыт и "Троица" Андрея Рублева. – Древнерусское искусство. М., 1970, с. 125
7) Лазарев, В. Русская средневековая живопись. - "Троица" Андрея Рублева. Антология. М., 1989, с. 106.