Mälestise tunnus

Muinsuskaitse all on ikoon tänu oma kunsti- ja ajalooväärtusele.

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1988. a., kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 10 III 16 k-113.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: puit, tempera.
Tehnika: maalitud.
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: 32 x 27 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Värvikaod.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on maalitud temperavärvidega puidutahvlile ja pärineb 19. sajandi II poolest, esindades stiili poolest Venemaa äärealade ikoonimaali. Moskva spetsialistid on maalimise ajaks pakkunud 19. sajandi keskpaiga (vt. ÜRTUI nimekiri 1982/196).
Ikoonil on kujutatud "Jumalaema eestkostet" ("Покров пресвятой Богоматери"). Tegemist on ikoonitüübiga, mille ajalugu ulatub tagasi 10. sajandisse, mil Jumalaema end legendi järgi õndsale Andrei Jurodivõile ja tema õpilasele Epifaniosele Konstantinoopoli Blachemose kirikus ilmutas. Nimelt nägid need mehed, kuidas Jumalaema öise jumalateenistuse ajal oma salli kaitsvalt üle palvetava koguduse heitis. Vene kirikus seati see püha sisse umbkaudu 12. sajandi alguses, mongolieelsel Venemaal ning see kujunes rahvuslikuks pühaks. Pühale vastav ikoonitüüp on spetsiifiline vene ikoonimaalile, kuna kreeka ikonograafias sellist väidetavalt ei esine.
Ikoonil on kujutatud Konstantinoopoli Blachemose katedraali sisemust, mis on sümboolseIt jaotatud taevaseks ja maapealseks osaks. Ülal keskel seisab Jumalaema, hoides kätel kaitselinikut, mille ta laotab üle palvetava Kristuse koguduse. Teda saadab eestpalvet sooritavate pühakute hulk. Jumalaema all, kiriku maapealses osas seisab ambonil hümnilaulja Romanos - kreeka laulik, kes elas 6. sajandil ja kes sai Blachemose kirikus Jumalaema nägemusest inspiratsiooni paljusalmilise jõuluhümni loomiseks. Romanosest paremal seisavad Andrei ja Epifanios, kes näevad nägemust Jumalaema kaitsest. Jumalaema eestkoste püha tähistab kirik 18. septembril (vkj. 1. oktoobril).
Ikoonil kasutatud värvideks on kinaverpunane, ere sinakasroheline, kuldne ja valge.
Asukoht: ikonostaasi III reas (2).

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Kasutatud kirjandus:
1) Piibel. Finnish Bible Society, 1989.
2) Suur Piibel. Tartu, 1938. Faksiimile: “Otava”, 1989.
3) Õigeusu kiriku kalender 1994. Tallinn: Eesti Õigeusu Valitsus, 1993.
4) Толковая библия. I – III. Петербург, 1904-1913. Факсимиле: Стокгольм, Институт Перевода Библии, 1987.
5) Старообрядческїй Поморскїй церковный календарь на 2002 годъ. Рига: Рижская Гребенщиковская старообрядческая община, 2002, c. 80-83.)
6) Кондаков, Н. Иконография Богоматери. T. I. Спб. 1914, с. 93. 7) Onasch, K. Ikonen. Berlin: Union, 1961, S. 345.