20559 Ikoon "Kuningas Taavet", G.Frolovi töökoda, 20.saj. I pool (tempera, puit)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Kuningas Taavet", G.Frolovi töökoda, 20.saj. I pool (tempera, puit)
Mälestise registri number 20559
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 03.02.1999
Registreeritud 03.02.1999
Mälestise vana number 10 III 16 k-146

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 19, (RTL 1998, 259/260, 1058) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 19.04.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ikoon tänu oma kunsti- ja ajalooväärtusele.

Sisestatud: 24.04.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1988. a., kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 10 III 16 k-146.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Sisestatud: 24.04.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: nikerdatud, maalitud.
Autor, valmistamise koht: G. Frolov, G. Frolovi töökoda
Dateering: 20. saj. I kolmandik
Mõõtmed: 58 x 31 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Tumenenud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on maalitud temperavärviga nikerdatud ülaosaga puittahvlile, pärineb G. Frolovi töökojast (autor G. Frolov) ja on maalitud 20. sajandi I kolmandiku jooksul (vt. ka ÜRTUI nimekiri 1982/229).
Ikoonil on kujutatud kuningas Taavet ("Царь Давид"). Kuningas Taavetist kirjutavad Vana Testamendi raamatud (1 Sa 16 jj., 1 Ku 2 jj., 1 Aj 11-29). Tema esiemaks oli Rutt (vt. Ru 4). Taavet oli lihtne karjus, kes tuli kuningas Sauli õukonda ja omandas seal kõrge positsiooni vaid tänu oma isklikele omadustele. Pärast Sauli surma võiti Taavet Iisraeli kuningaks. Tema valitsusajal aastail 1004 - 965 e.Kr. tsentraliseeriti Iisraeli riik ja loodi sellele tugev sõjavägi. Taaveti juhtimisel vallutati Jeruusalemm, millest sai pealinn ja usukeskus. Taaveti ajast pärineb esimene Messia ( salvitu - kr. k. Kristus ) ilmumise tõotus, kes pidi põlvnema Taaveti soost. Seda tõotust kordasid mitmed VT prohvetid, kuni see UT -s reaalsuseks sai. Kuningas Taavetile omistatakse ka lauliku kuulsus, mitmed Psaltri laulud on omistatud Taavetile.
Kolmveerandfiguurina kujutatud vasakule pöörduv kroonitud keskealine mees kannab karmiinpunast tuunikat ja sellel rohekassinist mantlit. Käes hoiab ta avatud kirjarulli, mille teksti lugemine ikooni kõrge asukoha tõttu raskendatud on. Ikooni taust on beež.
Asukoht: ikonostaasi V reas (4).

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Kasutatud materjalid:
1) Piibel. Finnish Bible Society, 1989.
2) Suur Piibel. Tartu, 1938. Faksiimile: “Otava”, 1989.
3) Õigeusu kiriku kalender 1994. Tallinn: Eesti Õigeusu Valitsus, 1993.
4) Толковая библия. I – III. Петербург, 1904-1913. Факсимиле: Стокгольм, Институт Перевода Библии, 1987.
5) Старообрядческїй Поморскїй церковный календарь на 2002 годъ. Рига: Рижская Гребенщиковская старообрядческая община, 2002, c. 80-83.)
6) Jürgenstein, T. Piibliõpik. Tallinn - Koolibri, 1997, lk. 91-92.

Sisestatud: 24.04.2007.