Mälestise tunnus

Muinsuskaitse all on ikoon tänu oma kunsti- ja ajalooväärtusele.

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1988. a., kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 10 III 16 k-239.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: puit, tempera.
Tehnika: maalitud.
Autor, valmistamise koht: G. Frolov, G. Frolovi töökoda
Dateering: 20. saj. I kolmandik
Mõõtmed: 71,2 x 30,8 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Värvikaod.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoon on maalitud temperavärvidega puidutahvlile G. Frolovi töökojas (autoriks G. Frolov) 20. sajandi I kolmandiku jooksul (vt. ÜRTUI nimekiri 1982/47).
Ikoonil on kujutatud esidiakon Stefanos ("Архидиакон Стефан"). Stefanos oli üks seitsmest diakonist, kes 1. sajandil p.Kr. teenisid Jeruusalemma algkirikus. Lisaks jumalateenistustel kaasateenimisele oli tollaste diakonite ülesandeks ka ristiusu levitamine väljaspool kirikut, millega nad oma elu pidevalt surmaohtu seadsid. Stefanos alustas oma teoloogiaõpinguid juudi rabi juures, kuid jätkas oma usuteed kristlasena. Sellega põhjustas ta sama rabi juures õppivate kaasjüngrite viha, kuna Stefanosel oli kombeks nendega sünagoogis vaidlusse astuda. Kui Stefanos ühel korral koguni sünagoogi auväärsele vanemate kogule väljakutse esitas, ei suudetud seda enam taluda. Rahvahulk viskas ta Jeruusalemma väravate juures pühaduseteotuse eest juudi kombe kohaselt kividega surnuks. Apostlite tegude raamatus on lõik, kus Paulus nimetab ka enda enne pöördumist olnud Stefanose vere valamise juures ega teinud katset tema päästmiseks (Apt 22, 20). Stefanost nimetatakse Esimärtriks, sest ta oli esimene, kes Kristuse tunnistamise pärast oma elu kaotas. See sündmus leidis aset aastal 34 p.Kr. Kirikukalendris tähistatakse esimärter Stefanose mälestuspäeva mitmel korral, tähtsaim neist on 27. dets. (vkj. 9. jaan.).
Ikoonil on kujutatud tumesinises rüüs ja erepunase-valgeristilises mantlis ning valge epitraheliga noor diakon. Paremas käes kõigutab ta viirukipanni, vasakus hoiab aga toosi mürriga. Pühak on kummardunud vasakule. Nimbus on kullatud.
Asukoht: G. Frolovi elutoas.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2003. aastal.)

Kasutatud materjalid:
1) Piibel. Finnish Bible Society, 1989.
2) Suur Piibel. Tartu, 1938. Faksiimile: “Otava”, 1989.
3) Õigeusu kiriku kalender 1994. Tallinn: Eesti Õigeusu Valitsus, 1993.
4) Толковая библия. I – III. Петербург, 1904-1913. Факсимиле: Стокгольм, Институт Перевода Библии, 1987.
5) Старообрядческїй Поморскїй церковный календарь на 2002 годъ. Рига: Рижская Гребенщиковская старообрядческая община, 2002, c. 80-83.)
6) http://www.goarch.org/en/Chapel/calendar.asp, kasut. 21. 03. 2003.