Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Küünlajalg, 19.saj. (valutsink, alumiinium- ja pronksvärv)
Mälestise registri number 20680
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 09.02.1999
Mälestise vana number 130-k

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.06.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on ese näidisena tolle perioodi kiriklikust tarbekunstist.

Sisestatud: 26.03.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 130.

Sisestatud: 26.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: valutsink, pronksvärv, alumiiniumvärv.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: 19. sajandi II pool
Mõõtmed: h 62 cm, kabja ø 20 cm, kabja tahu l 10,8 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Küünlajalg on valatud tsingist ja kaetud alumiinium- ning pronksvärviga. Küünlajalg on kujundatud pseudogooti stiilis, mistõttu selle oletatavaks valmistusajaks on 19. sajandi II pool. Kasutatud on gooti arhitektuurile omaseid kaunistuselemente. Kõik küünlajala osad on kuuekandilise vormiga. Rasvataldrik on sakilise servaga simsi kujuline, mis on pealt lame ja allservas kaunistatud kolmiksiiruliste kaartega. Küünlajala tüves moodustub kuuekandilisest sambast, mille ülaosas on taimornmentikaga kaunistatud korintose kapiteel. Kabja ülaosa ehib kolmiksiirulistest ja kolmnurksetest avadest muster, kabja allosa on tugevate mõigaste abil “mitmekorruseliseks” kujundatud.
Küünlajalg on kasutusel altariküünlajalana ja seatud elektrile.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 26.03.2007.