Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kolmekümne tulega, 19.saj. II pool (messing)
Mälestise registri number 20699
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 09.02.1999
Mälestise vana number 281-k

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.06.20

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla on lühter võetud näitena omaaegsest kirikusisustusest.

Sisestatud: 20.03.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 281.

Sisestatud: 20.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. sajandi II pool
Mõõtmed: Asukoha tõttu mõõtmine raskendatud.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kroonlühter on messingist trugitud, valmistatud 19. sajandi II poolel. Muinsuskaitse alla on lühter võetud näitena omaaegsest kirikusisustusest. Kroonlühtri suhteliselt lühike tüves on tugevalt profileeritud, selle allosas on väike kera mõikaga keskel. Tüvese lõpetab profileeritud nupp. Kroonlühter on kaherealine. Alumisele haarataldrikule kinnitub kuus haara, millest igaüks kannab nelja küünalt. Ülemises reas on kuus üheküünla-haara. Haarad on S-kujulised ja kaunistatud keerduvate motiividega. Rasvataldrikud on lamedad, küünlapiibud koonusekujulised. Kroonlühtri ülaosas on kuus väikest ehishaara, millest igaüks on tõenäoliselt kandnud ehislille. Tänapäeval lilled puuduvad.
Kroonlühter on seatud elektrile, juhtmed on kinnitatud plekist klambritega.
Asukoht: pikihoones keskmine.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 20.03.2007.