Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seinalühter viie tulega, 19/20.saj. (messing)
Mälestise registri number 20716
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 09.02.1999
Mälestise vana number 287-k 12

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.06.20

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Seinavalgusti.

Mälestise tunnus


On muinsuskaitse alla võetud näitena sel ajal toodetud kirikuinventarist.

Sisestatud: 20.03.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 287:12.

Sisestatud: 20.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, tsingisulam, pronks.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: 19/20. sajand
Mõõtmed: seinaplaadi mõõdud 36,5 x 18 cm, suurim kaugus seinast 64 ncm, haarade laius 52 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Figuuri all on graveeritud tekst: PHILIPPUS.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Seinalühter pärineb 19/20. sajandi vahetusest ja on muinsuskaitse alla võetud näitena sel ajal toodetud kirikuinventarist. Seinalühtri detailid on messingist trugitud ja pronksist valatud. Lühter on kuue tulega. Haarad on lihtsa S-kujulise vormiga, rasvataldrikud mõõduka süvisega. Messingist seinaplaadi külge kinnituv põhihaar kannab ühte küünalt, teised 5 haara kinnituvad selle all olevale kettale. Seinaplaat on ülalt teravkaarse vormiga, sellele on kinnitatud tsingisulamist valatud evangeeliumiraamatut ja sauristi kandev pikas rüüs apostlifiguur. Figuuri all on graveeritud tekst: PHILIPPUS.
Seinalühter on küünaldele.
Asukoht: pikihoone põhjaseinal lääne poolt esimene.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 22.03.2007.