20840 Pidula mõisa peahoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Pidula mõisa peahoone |
---|---|
Mälestise registri number | 20840 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 23.02.1999 |
Registreeritud | 23.02.1999 |
X-koordinaat | 392060.28 |
Y-koordinaat | 6477042.17 |
Mälestise vana number | k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(8)
Paikvaatluse kuupäev: 07.06.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Hästi proportsioneeritud, barokse härrastemaja näide. |
Kirjeldus Väike, hästi proportsioneeritud, barokne ühekordne krohvitud kivihoone. Kaetud s-kivist poolkelpkatusega. Küljel ja taga hilisemad poolkelpkatusega juurdeehitused. Sissepääsu ees klassitsistlik kahe sambaga portikus. Ehitist kaunistavad räästaalune kitsas karniis jatahutud dolomiitplokkidest nurgakvaadrid. Hoonel all suured vanad keldriruumid, mis võivad olla vanemad kui hoone ise. Ruumidest leitud ka barokne maalitud talalagi. |
Ajalugu Pidula mõis on tekkinud 16. s. lõpul, mil hertsog Magnus läänistas Pidula küla Joachima Stärckele (Starkile), kelle järeltulijad loovutasid mõisa 1603. a. Caspar Stackelbergile, kelle perekonna omanduses oli mõis kuni 18. s. lõpuni, mil see abielu kaudu läks üle Tollide perekonnale. Pärast Tollide lahkumist mõisast asus peahoones Pidula algkool. Kool tegutses seal 1970. a. kevadeni. Pärast seda seisis härrastemaja pikalt tühi. Nüüdseks eravalduses. |
Meedia - Positiivse programmiga Pidulas |