| Mälestise nimi | Kuressaare linnus | ||
| Mälestise registri number | 20868 | Mälestise vana number | 324 |
| Registreeritud | Kinnismälestis | Liigitus | ehitismälestis |
| Märksõna |
|
||
| Arvel | 23.02.1999 | ||
| Registreeritud | 23.02.1999 | ||
| Määrused ja käskkirjad | "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr. 25, (RTL 1998, 342/343, 1397) Kuupäev: 27.10.1998 | ||
| Katastrikood | |||
| Aadress | |||
| Omanikud/valdajad | |||
| Leevendused | |||
| Fotokogu | |||
| Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid | |||
| Inspekteerimised |
Seisund: hea |
||
| Kirjeldused |
Liik: Meedia - Kuressaare linnuse restaureerimise rahastamisest Liik: Mälestise ajalugu Konvendihoone ehitati 14. sajandi II poolel ja 15. sajandi alguses hilisgooti stiilis. Kuni Liivi sõja alguseni oli see Saare-Lääne piiskoppide residents. 1381. a. esmamainitud hoone kaitsepühaku evangelist Johannese embleemist tulenes selle saksakeelne nimetus Arensburg – kotka linnus. 16. sajandi II poolel ja 17. sajandil paiknesid siin Taani ja Rootsi asehaldurid ning garnison, pärast Põhjasõda Vene väed. Linnust restaureeriti ja rekonstrueeriti 1903.─1912. a. arhitekt H. Seuberlichi juhtimisel, mil see kohandati Saaremaa Rüütelkonna ning muuseumi tarbeks. Viimane ulatuslik konserveerimine ja restaureerimine toimus 1970.─1985. a. (arh. K. Aluve, sisekujundaja arh. A. Buldas). Sisestatud: 02.12.2004Liik: Mälestise kirjeldus Kuressaare linnus on Euroopa orduarhitektuurist lähtuv rangelt nelinurkse põhiplaaniga kolmekorruseline konvendihoone tüüpi ehitis, mille põhjanurgal asub võimas 7-korruseline Kaitsetorn (Sturvolt) ning idanurgal saledam ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann). Hoone koosneb neljast tiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseõu. Ehitist iseloomustab põhjamaine raskepärasus, arhitektuurivormide range geomeetriline ilu, range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadil. Hoone on ehitatud kohalikust lubjakivist ─ Saaremaa dolomiidist, mille heast töödeldavusest johtub siinse raiddekoori omapära. Linnuse keldrikorrus, kus keskajal paiknesid lao-ja abiruumid, ning teenijate ja sõdurite käsutuses olnud ülakorrus on suhteliselt lihtsa arhitektuuriga. Sisehoovi ümbritseb kolmest küljest kõiki peakorruse ruume ühendav gootilike ristvõlvidega ja teravkaarsete akendega ristikäik. Suurejooneliselt välja ehitatud peakorrus on oma range, geomeetrilise lahendusega arhitektuuri meistriteos. Lõunatiivas paiknevad esinduslik kapiitlisaal ehk pidurefektoorium ja kõrge võlvitud laega kabel. Kabelis on säilinud kaks 14. sajandist pärinevat sakramendiorva ja seintesse müüritud keskaegsed vapitahvlid. Peakorrusel paiknevad veel dormitooriumid (magamissaalid) ja kunagised piiskopi eluruumid, mille seintel on eksponeeritud 17. sajandi II poolest pärinevad baroksed vappepitaafid. Kõiki neid ruume ühendab kaunilt võlvitud galerii - nn. ristikäik. Linnuses on säilinud rohkesti keskaega iseloomustavaid arhitektuurielemente. Erilist huvi pakuvad Vahitorni vanglana kasutatud kelder ja torni eraldav isolatsioonišaht ning müüridest eenduvad danskerid (tualetid). Keldrikorrusel on eksponeeritud hüpokaust (sooja õhu kütteseadeldis). Liik: Mälestise tunnus Kuressaare linnus on üks Eesti haruldasemaid keskaegseid arhitektuurimälestisi, olles ainus Balti riikide terviklikult säilinud kindlusehitis. Sisestatud: 02.12.2004Liik: Üldseisukord ja hooldusaste Linnuse konvendihoone tehniline seisukord on hea. Saarema Muuseumi valduses on linnus väga hästi hooldatud. Sisestatud: 02.12.2004 |
||