Mälestised • 20869 Kuressaare linnuse bastionid, raveliinid ja vallikraav

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Linnuse bastionidele, raveliinidele ja valikraavile kui terviklikule arhitektuurimälestisele on määratud Kuressaare vanalinna kaitseala põhimäärusega kaitsevöönd (vt. lisa 1).

Liik: Meedia

-Kuressaare linnuse bastionis toimetavad kunstnikud
www.aripaev.ee/3238/new_eri_artiklid_323813.html

- Arco Vara omanikud omavolitsesid Kuressaare lossi vallikraavis
www.meiemaa.ee/index.php
- Kuressaare kindlust konserveeritakse 60 miljoni eest
uudised.err.ee/index.php
www.postimees.ee/
- Arheoloogid paljastasid Kuressaare kindluse vallis keskaegsed tornid
www.meiemaa.ee/index.php
www.postimees.ee/
- Kuressaare kindluse vallis paljastusid keskaegsed tornid
uudised.err.ee/index.php
- Lossivallidel alustatakse puude mahavõttu
www.saartehaal.ee/index.php

Liik: Mälestise ajalugu

14. sajandi II poolel ümbritses linnust suhteliselt madal ringmüür, mis asus konvendihoonele liiga lähedal. 15.–16. sajandil rajati mitmes etapis II ringmüür koos tulirelvadele kohandatud tornidega. 16. sajandi lõpus ümbritseti see eelringmüür vallidest ja bastionidest koosnevate segasüsteemis muldkindlustuste ja vallikraaviga, millega piiskopilinnusest sai kindlus. Põhjalikumalt moderniseeriti kindlust Rootsi ajal. 17. sajandi II poolel juhendasid moderniseerimistöid fortifikatsiooniinsenerid J. Wärnschiöld, P. v. Essen ja lõpuks E. Dahlberg. Vallide ja bastionide süsteemi arendamine kestis terve 17. sajandi, kuni Põhjasõjani. 1711. a. õhkisid venelased põhjabastionil asunud Suurtükitorni ja osaliselt bastionide tiivad. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul korrastati ja tugevdati muldkindlustusi fortifikatsiooniinseneride P. Berchi, P. Fochti ja J. G. Tunzelmanni juhtimisel. 1792.─1794. a. valmisid konvendihoone ees asuvad garnisonihooned. 22. jaanuaril 1834. a. Kuressaare kindlus sõjalise objektina likvideeriti ja müüdi järgmisel aastal Saaremaa Rüütelkonnale. Algas uus etapp ─ Kuressaare kindlus tsiviilteenistuses. Kindluse vallide voodrikive kasutati linna hoonetes ehituskividena. Eesti Vabariigi ajal sai kindluse valdajaks esialgu Saare Maavalitsus, alates 1934. aastast linn. Linnuses asus Saaremaa Muuseum. 1926. a. võeti Kuressaare kindlus esimest korda arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla. 1968. a. alustati kindluses restaureerimistöödega, mis on suuremate või väiksemate vaheaegadega kestnud siiamaani. Arhitekt K. Aluve projekti järgi restaureeriti kõigepealt peaväravakäik, osa kirdekurtiinist, Idabastion ning Põhjabastioni Suurtükitorn. Loodekülje kasemattidesse ja muldvalli rajati tehnoruumid ja õuele laululava. 1980. aastate II poolel ja 1990. aastatel restaureerimistööd jätkusid: taastati Põhjabastioni müürid koos esialgse väravakäigu ja jalakäijate sillaga ning remonditi säilinud garnisonihooned. Päevakorda tõusid kindluse vallide ja vallikraavide puhastus- ja taastamistööd. Aastatel 1999─2000 puhastati vallikraavid ja 2001 valmis uus sild üle Kirderaveliini. Aastatel 2002─2003 toimusid loodekurtiini nn. piiskopiaegse lõigu konserveerimistööd. 2003. aastal koostati Kuressaare kindluse arengukava, mille alusel jätkatakse arhitektuurimälestise restaureerimis- ja konserveerimistöid.

Liik: Mälestise kirjeldus

Kindlus koosneb 14. sajandi II poolel ehitatud konvendihoonest, 15.–16. sajandil ehitatud ringmüürist ja suurtükitornidest ning 16. sajandi lõpus rajatud muldvallidest, bastionidest, raveliinidest ja vallikraavist, mida põhjalikumalt moderniseeriti 17. sajandi II poolel. Tegemist on kindlusearhitektuurile iseloomuliku sümmeetriliselt lahendatud üldplaanis nelinurkse ehituskehandiga, mille müüritisest eenduvad neli teravnurkset bastioni. Neid ümbritseb vallikraav, milles on kolm raveliini. Vallikraavi väliskülge ääristab kaldast ca 15 m kaugusel glassii, mida mööda kulgeb mälestise piir. Linnuse bastionidele, raveliinidele ja valikraavile kui terviklikule arhitektuurimälestisele on määratud kaitsevöönd (vt. lisa 1 ja 2). Mälestise alal ja selle piiril paiknevad mitmed 18.─20. sajandi ehitised ja neid ümbritsev krunt (vt. lisa 1), mistõttu neile ketivad mälestisele esitatavd kitsendused.
Kuressaare kindlus paikneb Kuressaare linna põhjapooses osas, Kuressaare lahe Suure Katla abajate kaldal.

Liik: Mälestise tunnus

Kuressaare linnuse bastionid, raveliinid ja vallikraav on Eesti üks haruldasemaid arhitektuurimälestisi, Balti riikide ainus terviklikult säilinud kindlusehitis.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Kuressaare linnuse vallide, bastionide ja raveliinide seisukord on osades, kus välisvooderdus on lammutatud ning kus restaureerimis- või konserveerimistöid ei ole tehtud, ebarahuldav, muus osas hea. Korrastamata on ka glassii müüritis. Kuigi mälestise kehandilt on eemaldatud suur osa seda lagundanud puistut, on alles puid (eriti glassii müüritisel), mis mälestise olukorda halvendavad. Kindluse vallidel olevad jalgteed vajaksid korrastamist. Vallikraavid ja selle veevahetussüsteem vajavad regulaarsemat hooldust. Kindluse illumineerimisprojekt on vaja terviklikult ellu viia. Saaremaa Muuseum kui mälestise valdaja hooldab objekti regulaarselt. Edasised mälestise korrastamiseks planeeritavad tööd kajastuvad täpsemalt Kuressaare kindluse arengukavas (2003).
Mälestise territooriumil olevatest ehitistest on avariiolukorras endine kohvik (Lossipark 3), teised ehitised on korras.