Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Audla mõisa park
Mälestise registri number 20880
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
X-koordinaat 442681.64
Y-koordinaat 6480292.14
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Audla mõisa pargi pärnaallee. Foto: R. Peirumaa. Kuupäev 04.09.2008
Audla mõisa pargi pärnaallee. Foto: R. Peirumaa. Kuupäev 04.09.2008 Audla mõisa park. Sissesõit. Foto: Rita Peirumaa. Kuupäev 04.09.2008 Pärnapuud, kaarjas istutus peahoone ees. Foto: R: Peirumaa 19.03.2012 Audla mõisa pargi allee. Foto: R. Peirumaa, 19.03.2012 Audla mõisa park. Foto: R. Peirumaa 19.03.2012 Audla mõisa pargist vaade peahoone poole. Foto: R. Peirumaa, 19.03.12 Allee Audla mõisa pargis. Foto: Rita Peirumaa. 14.10.13 Vaade Audla mõisa pargile. Foto: Rita Peirumaa. 14.10.13
Galerii(8)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr. 25, (RTL 1998, 342/343, 1397) Kuupäev: 27.10.1998
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) Kuupäev: 13.07.2006

Paikvaatlused(15)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 19.03.24

Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Tüüpilise regulaarse kujunduse ja taimestikuga Saaremaa mõisapark.

Sisestatud: 19.07.2007.

Kirjeldus


Väike 1,9 ha regulaarkujundusega park. Härrastemaj ees pärnadega ääristatud väljavenitatud kaarjas sissesõidutee. Teede struktuur on säilinud, aga võsastunud. Sissesõiduteed suurelt maanteelt on olnud paremalt poolt nurgast, praegu teede ääres metsistunud lumimari, ebajasmiin.
Pargipiiriks olnud kiviaed on põhja- ja idaosas enamjaolt säilinud, eristades pargi muust maastikust. Kiviaeda on seestpoolt palistanud ebajasmiinihekk. Põhjaosas kinnikasvanud puisniit.
Häärberi taga paremal olnud pargiosas on säilinud ristuvate teede struktuur jasmiiniklumbiga keskel. Ilmselt teeradu ümbritsenud pihlenelas on moodustanud pargi taganurgas tiheda võsastiku.
Dendroloogiliselt liigivaene. Pargi koosseisus vaher, saar, pärn, tamm jt. (vanemad puud, vahtrad, ca 140 a vanused). Laialikasvanud lumimarja, ebajasmiini ja pihlenela põõsaste vahel metsistunud liiliaid, tulpe jm vanu mõisalilli.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 19.07.2007.

Ajalugu


Rajatud ilmselt pärast kivist häärberi valmimist 19.s. algul. Üldkujunduselt säilinud tänini.

Sisestatud: 19.07.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndi piirid on tähistatud lisas 1.

Sisestatud: 01.09.2005.