21045 Püha kirik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Püha kirik |
---|---|
Mälestise registri number | 21045 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 23.02.1999 |
Registreeritud | 23.02.1999 |
X-koordinaat | 425288.35 |
Y-koordinaat | 6462919.71 |
Mälestise vana number | 354 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(25)
Paikvaatluse kuupäev: 25.09.23
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Saaremaa üks vanim kaitsefunktsioonaalne ehitis. Mälestise tunnusteks on autentsena säilinud välisilme, algupärased ehituskonstruktsioonid, fassaadidetailid ja sisustus. |
Kirjeldus Püha Jakobi kirik on katkendliku kujunemislooga ja sellest johtuvalt erandliku iseloomuga kaitsekirik. Algkavatisest, mis mõneti on seotud Valjala ja Kaarma eeskujuga, jõuti algul valmis ehitada üksnes võlvitud käärkamber N-küljel, 4-nurkne koor ja mõnevõrra hiljem pikihoone O-sein võidukaarega. Võlvidele osutav müüritrepp algab käärkambri W-seinas ja suundub üles läbi koori N-seina (sama Kaarma ja Karja kirikus). Müüritrepilt pääseb ka käärkambri võlvipealsele, mis II etapil muudeti iseseisvaks korruseks, varustati piluakende ja kaminaga; käsutati tõen. palverändurite ööbimisruumina, häda korral redupaigana. Erandlikult on koori välisküljel puhta välispinnaga murddolomiidist seinad. Sokliaste on käärkambril faasitud, kuid kooril kergelt rihvatud. Kõrged aknaavad lõikuvad järsult seinamüüri ja on terava kvaaderkaarega ühtlaselt raamistatud (sama Valjala ja Karja kirikus). Ruumipildi määras esialgu puulagi. O-seinas oli omapärane vaheriiuliga sakramendiorv. Kavandatud pikihoonest valmis üksnes O-sein (/esp. koori W-sein) piilariga. |
Ajalugu Rajati tõen. 13. s. II p. Ajutine puust pikihoone asendati kiviehitisega tõen. 14. s. II p. kui sai iseseisva kihelkonna keskuseks. Liivi sõjas 1576 põletasid Ivan IV väesalgad torni ja võlvidele põgenenud talupoegi rünnates kiriku kuni müürideni. Taastati 1603 paiku. Tollest ajast pärineb massiivne W-torn. Käärkambri välisuks on a-st 1896, arvat. samal ajal müüriti kinni külgportaalid. Praegune kiiver ehit. 1924 (J. L. Gahlnbäck). |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Meedia Püha kiriku altariruumi taastamine jõudis lõpule |
Meedia http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCha_kirik |