Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Püha kirik
Mälestise registri number 21045
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
X-koordinaat 425288.35
Y-koordinaat 6462919.71
Mälestise vana number 354
Ava kaardil

Paikvaatlused(25)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 25.09.23

Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Saaremaa üks vanim kaitsefunktsioonaalne ehitis. Mälestise tunnusteks on autentsena säilinud välisilme, algupärased ehituskonstruktsioonid, fassaadidetailid ja sisustus.

Sisestatud: 03.07.2007.

Kirjeldus


Püha Jakobi kirik on katkendliku kujunemislooga ja sellest johtuvalt erandliku iseloomuga kaitsekirik. Algkavatisest, mis mõneti on seotud Valjala ja Kaarma eeskujuga, jõuti algul valmis ehitada üksnes võlvitud käärkamber N-küljel, 4-nurkne koor ja mõnevõrra hiljem pikihoone O-sein võidukaarega. Võlvidele osutav müüritrepp algab käärkambri W-seinas ja suundub üles läbi koori N-seina (sama Kaarma ja Karja kirikus). Müüritrepilt pääseb ka käärkambri võlvipealsele, mis II etapil muudeti iseseisvaks korruseks, varustati piluakende ja kaminaga; käsutati tõen. palverändurite ööbimisruumina, häda korral redupaigana. Erandlikult on koori välisküljel puhta välispinnaga murddolomiidist seinad. Sokliaste on käärkambril faasitud, kuid kooril kergelt rihvatud. Kõrged aknaavad lõikuvad järsult seinamüüri ja on terava kvaaderkaarega ühtlaselt raamistatud (sama Valjala ja Karja kirikus). Ruumipildi määras esialgu puulagi. O-seinas oli omapärane vaheriiuliga sakramendiorv. Kavandatud pikihoonest valmis üksnes O-sein (/esp. koori W-sein) piilariga.
Suhteliselt hilisele ehitusajale (tõen. 14.s. II p) osutab maakivide käsutamine paekivimüüris ja raidkivide vähesus. Plaanilahendus näib põhijoontes lähtuvat algkavatisest. Välisilme määrasid ahtad lühikesed tugipiilarid ja kvaadritega ääristatud pikad kitsad aknaavad. Müürivöönd räästajoone ja tugipiilarite ning akende vahel on iseloomulikult lai. Vanadele eeskujudele osutab ka portaalide arvukus. Neid oli kolm (N-portaal W-võlvikus ja S-portaal kooris kinni müüritud), mis nähtavasti oli seotud palverändurite tavanditega. W-fassaadi kujunduse määrasid peaportaal (praegu torni välisseinas) ja sale 4-nurkne viilutorn. Torni esiserv W-s toetus kolmele konsoolile, kuid tagasein moodustas viilu siseküljel eenduva kandemüüri (vrd. Harjumaa viilutornidega).
Ruumipilt on Lääne-Eestile omaselt ühelööviline. Arhitektuurilise ruumikujunduse määravad traditsiooniliselt 4-nurkse ristlõikega kilpkaared ja päiskividega seotud roided (tules rikutud), mis kannavad kuplitaolisi ristvõlve. Roiete profiil sarnaneb pirnvöödiga, mille esiküljel kitsas reljeeflint.
Torn eendub pikihoonest tugevasti. Esiküljel raamistavad raidportaali kindluslikud tugipiilarid. Kolmnurkselt sulatud orv veeliistuga ja dekoratiivne ümarnišš kõrgemal osutavad otseselt Tallinna eeskujudele. Külgkorstnaga kamin V korrusel ja üksnes IV korruseni ulatuv müüritrepp muutsid torni ülaosa linnusetaoliseks redupaigaks.
Sisustuses hauaplaat (17. s.), hilisbarokne altarisein (1753, G. Böhme; maaling uus), kantsel (1793), kaks laelühtrit (17. ja 18. s.).
(V. Raam, Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 16.07.2007.

Ajalugu


Rajati tõen. 13. s. II p. Ajutine puust pikihoone asendati kiviehitisega tõen. 14. s. II p. kui sai iseseisva kihelkonna keskuseks. Liivi sõjas 1576 põletasid Ivan IV väesalgad torni ja võlvidele põgenenud talupoegi rünnates kiriku kuni müürideni. Taastati 1603 paiku. Tollest ajast pärineb massiivne W-torn. Käärkambri välisuks on a-st 1896, arvat. samal ajal müüriti kinni külgportaalid. Praegune kiiver ehit. 1924 (J. L. Gahlnbäck).

Sisestatud: 16.07.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 04.11.2008.

Meedia


Püha kiriku altariruumi taastamine jõudis lõpule
www.eestikirik.ee/node/8124-

- Artikkel: "Püha kiriku altariruumi taastamine jõudis lõpule", Eesti Kirik, 21. okt. 2009;
www.eestikirik.ee/node/8124

-Kogudus korjas Püha kiriku remondiks 200 000 krooni
www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=15265&term=püha%20kirik
www.epl.ee/uudised/373418

Püha kirikust leiti haruldane keskaegne kivikaunistus (Meie Maa 13.juuni 2007)
www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=17774

- Püha kirikust leiti haruldane keskaegne kivikaunistus
www.eestikirik.ee/content/view/3139/175/Raidkaunistused reedavad kiriku ea
www.epl.ee/artikkel/390535

- Püha kiriku altariõõnsus peidab ainulaadset panoraamvaatega maali
www.eestikirik.ee/content/view/4130/50/

-Püha kirik leidis kindla koha arhitektuuriajaloos
www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=5131

-Kunstitudengid restaureerivad Mustvees kirikumaalinguid
www.epl.ee/artikkel/413611

Politsei tegi kindlaks Pihtlas vandaalitsejad
www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=24469
Pihtlas vandaalitsejad said karistada
www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=7591

Saarte Hääl 06.03.2014, Monika Puutsa artikkel "Püha kirik sai toetust uue tornikiivri jaoks"
http://www.saartehaal.ee/2014/03/06/puha-kirik-sai-toetust-uue-tornikiivri-jaoks/

Sisestatud: 28.10.2009.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCha_kirik

Sisestatud: 19.05.2011.