21113 Karikas, 1880 (messing, hõbetatud, seest kullatud)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karikas, 1880 (messing, hõbetatud, seest kullatud)
Mälestise registri number 21113
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 145-k
Foto: Ülle Jukk, 11.07.2008
Foto: Ülle Jukk, 11.07.2008

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 19, (RTL 1998, 259/260, 1058) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 12.04.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse all on karikas näitena 19. sajandil valmistatud kirikliku kasutusalaga tarbekunstist.

Sisestatud: 15.03.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 145.

Sisestatud: 15.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, kullatud seest.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: Annetatud 1880
Mõõtmed: h 28,2 cm, kabja ø 12,5 cm, kupa ø 12,2 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Kabja kahele kandile on graveeritud annetustekst: Geschenkt von Johann Raudsep 27. Juli 1880.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Armulauaveini karikas on messingist trugitud, valatud, hõbetatud ja seest kullatud. Karikas on annetatud kiriku uusehitise pühitsemise auks. Kabja kahele kandile on graveeritud annetustekst: Geschenkt von Johann Raudsep 27. Juli 1880. Annetustekst lubab paigutada karika valmistamisaja 19. sajandi viimasesse veerandisse. Muinsuskaitse all on karikas näitena 19. sajandil valmistatud kirikliku kasutusalaga tarbekunstist. Karikal on sügav sirgeservaline kellukakujuline kupa. Pungis on keskaegsete karikate eeskujul varustatud kuue nukiga. Nukkidele tähti ega sümboleid graveeritud pole. Karika tüves ja kabi on kuuetahulised. Kabja serv on profileeritud.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 15.03.2007.