Mälestise tunnus

Kahele küünalale mõeldud lühter on klassitsistlikus stiilis ja võetud muinsuskaitse alla näitena 19. sajandil vabrikutööna valminud tarbekunstist.

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 154.
Žirandooli tüves varastati 10. juunil 1995 kirikusse sissemurdmise käigus; paar aastat hiljem saadi tagasi.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. sajand
Mõõtmed: h 40,5 cm, haarade laius 36 cm, kabi 12,2 x 12,2 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Žirandool on 19. sajandil messingist valatud, trugitud ja hõbetatud. Kahele küünalale mõeldud lühter on klassitsistlikus stiilis ja võetud muinsuskaitse alla näitena 19. sajandil vabrikutööna valminud tarbekunstist. Žirandooli kabi on ruudukujuline. Selle serv on kaunistatud akantuselehe- ja munavöödiga, kabja pind aga vanikute ja lillmedaljonidega. Lühtril on jässakas kandilise vormiga ülalpool laienev tüves, mis on taas kujundatud klassitstlike dekoorielementidega – medaljonid, vanikud, rätikud, munavööd. Tüvese tipus asub antiikvaasi meenutava vormiga jaotusmuhv, mille peale kinnituvad žirandoolile iseloomulikult ristamisi kaks väänleva S-kujulise vormiga küünlahaara. Haarakeerdude vahel on veel üks ehisdetail - see meenutab antiikset urni, millel on nupuga kaas. Küünlapiibud on samuti antiikvaasi meenutava vormiga, rasvatalrikud lameda allapoole pööratud servaga ketta kujulised.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane.