21195 Ikoon "Apostlid Peetrus ja Johannes" Kolmainu EAÕ kirikust, 19.saj. II pool (tempera, puit)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Apostlid Peetrus ja Johannes" Kolmainu EAÕ kirikust, 19.saj. II pool (tempera, puit)
Mälestise registri number 21195
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 10 III 12 k-42

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 19, (RTL 1998, 259/260, 1058) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(2)

Seisund: asukoht tuvastamata

Paikvaatluse kuupäev: 12.04.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ikoon kuulub iseloomuliku esemena õigeusu kiriku kunstipärandi hulka, olles ühtlasi näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.
Maalistiili ja –käekirja põhjal otsustades on ikoon maalitud Rajakülas 1894 – 1930. aa. ikoonimaalija Gavriil Frolovi juhtimisel tegutsenud ikoonimaalitöökojas. See asjaolu lisab ikoonile ajaloolist väärtust.

Sisestatud: 10.03.2006.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud 1998. a. Ikoon pärineb Mustvee endise ainuusuliste koguduse nüüdseks suletud Kolmainu kirikust, olles tõenäoliselt kuulunud ikonostaasiikoonide hulka.

Sisestatud: 10.03.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: G. Frolovi töökoda
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: 118 x 51 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil on kujutatud apostlid Johannes ja Peetrus (Aпостолы Иоанн и Петр ). Ikoonil hoiab Johannes, Jakoobus Vanema vend ja kalur Sebedeuse poeg oli Jeesuse esimeste jüngrite hulgas. Teda tuntakse evangeeliumi, talle omistatud kolme kirja ja Ilmutusraamatu kaudu. Viimase autorluses on teoloogid küll asunud kahtlevale seisukohale – niivõrd erinev on evangeeliumi ja Ilmutusraamatu keelekasutus ja stiil. Johannes vihjab oma evangeeliumis asjaolule, et ta oli Jeesuse kõige lähem jünger.
Kui Jeesus oli ristile löödud, usaldas ta oma ema evangelist ja apostel Johannese hoolde (Jh 19, 26-27). Pärast Neitsi Maarja surma rändas Johanneskoos Peetrusega evangeeliumi kuulutades
mööda Judeat.Hiljem rändas ta Väike-Aasiasse, kus oli asutanud seitse kogudust. Lõpuks asus evangelist Johannes elama Efesosse. Legend räägib, et keiser Domitianuse käsul oli teda kahel korral tappa püütud, kuid mõlemal korral oli Johannes ime läbi pääsenud. Johannes suri Efesoses loomulikku surma, olles elanud 94 aasta vanuseks. Peetrus, Andrease vend oli kalamees
Galileas, kellest sai üks Jeesuse 12 jüngrist. Ta oli koos Jakoobus Vanema ja Johannesega Kristusele vaimselt kõige lähedasem jünger. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eeskõnelejaks. Peetruse kutsumist apostliks kirjeldab Matteuse evangeelium.
Jeesus kutsus teda endaga ja lubas temast teha inimeste püüdja
(Mt 4, 18-20). Peetrust mainitakse evangeeliumides sageli. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegude raamatus. Peetrus kuulutas Sõna Väike-Aasias, põhiliselt
Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas arvatavasti esimese
sealse Kristuse koguduse. Pärimuse järgi töötas Peetrus Roomas
25 aastat, enne kui ta süüdistuse peale kinni võeti ja pärast piitsutamist pea alaspidi risti löödi. Viimast tehti Peetruse enda soovil, sest ta ei pidanud end vääriliseks surema sarnaselt Kristusele. Ikoonil hoiab Johannes käes evangeeliumiraamatut,
Peetrus - kirjarulli.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 21.04.2008.