21207 Ikoon "Kristuse sündimine" Kolmainu EAÕ kirikust, 19.saj. lõpp (tempera, puit)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Kristuse sündimine" Kolmainu EAÕ kirikust, 19.saj. lõpp (tempera, puit)
Mälestise registri number 21207
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 10 III 12 k-53

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 19, (RTL 1998, 259/260, 1058) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 12.04.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ikoon kuulub iseloomuliku esemena õigeusu kiriku kunstipärandi hulka, olles ühtlasi näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.
Maalistiili ja –käekirja põhjal otsustades on ikoon maalitud Rajakülas 1894 – 1930. aa. ikoonimaalija Gavriil Frolovi juhtimisel tegutsenud ikoonimaalitöökojas. See asjaolu lisab ikoonile ajaloolist väärtust.

Sisestatud: 11.03.2006.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud 1998. a. Ikoon pärineb Mustvee endise ainuusuliste koguduse nüüdseks suletud Kolmainu kirikust ja on tõenäoliselt kuulunud ikonostaasiikoonide hulka.

Sisestatud: 11.03.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: G. Frolovi töökoda
Dateering: 19. saj. lõpp
Mõõtmed: 53 x 51 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil, mis kannab nime "Kristuse sündimine" (”Рождество Христово”) ühendatud kahe piiblisündmuse kujutamine. Neitsi Maarja ja Joosep koos sõime asetatud vastsündinud Jeesuslapsega on laudas. Neid seirab härg, kes on Vanas Testamendis ohvrilooma sümbol ja kelle juuresviibimine vihjab Kristuse eelseisvale ohverdussurmale. Kristuse sünnist kõneleb Luuka evangeelium (Lk 2, 15). Hälli ees kummardavad kolm ida-
maa tarka või kuningat, kellest kirjutab Matteuse evangeelium
(Mt 2, 1 jj). Targad on järginud taevas süttinud tähte ja leidnud vastsündinud Messia, kelle ees nad kummardavad ning toovad talle andideks viirukit, mürri ja kulda. Tarku kujutatakse kunstis alati kolmes eri vanuses - noorema, keskealise ja vana mehena. See sümboliseerib kristluse levikut kõikidele maadele ja kõikidele
rahvastele. Jeesusele toodud kingitustel on oma sümboolne tähendus : kuld viitab kuningale, viiruk - Jumalale, mürr -
- kannatajale.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 22.04.2008.