Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Apostel Peetrus ja Püha Euphrosine" Kolmainu EAÕ kirikust, 19.saj. lõpp (tempera, puit)
Mälestise registri number 21218
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 10 III 12 k-67

Paikvaatlused(2)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 12.04.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon kuulub iseloomuliku esemena õigeusu kiriku kunstipärandi hulka, olles ühtlasi näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.
Maalistiili ja –käekirja põhjal otsustades on ikoon maalitud Rajakülas ikoonimaalija Gavriil Frolovi juhtimisel tegutsenud ikoonimaalitöökojas. See asjaolu lisab ikoonile ajaloolist väärtust.

Sisestatud: 22.03.2006.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud 1998. a. Ikoon pärineb Mustvee endise ainuusuliste koguduse nüüdseks suletud Kolmainu kirikust ja on tõenäoliselt kuulunud ikonostaasiikoonide hulka.

Sisestatud: 22.03.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: G. Frolovi töökoda
Dateering: 19. saj. lõpp
Mõõtmed: 107 x 79 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Peetrus, Andrease vend (cв. Апостол Петр) oli kalamees Galileas, kellest sai üks Jeesuse 12 jüngrist. Ta oli koos Jakoobus Vanema ja Johannesega Kristusele vaimselt kõige lähedasem jünger. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eeskõnelejaks. Peetruse kutsumist apostliks kirjeldab Matteuse evangeelium. Jeesus kutsus teda endaga ja lubas temast teha inimeste püüdja (Mt 4, 18-20). Vaga Aleksandria Eufrosine oli 5. sajandil märtrisurma surnud pühak.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 22.04.2008.