21269 Ikoon "Jumalaema eestkoste", 19/20.saj. (tempera, puit)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Jumalaema eestkoste", 19/20.saj. (tempera, puit)
Mälestise registri number 21269
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 10 III 12 a-13

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 19, (RTL 1998, 259/260, 1058) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 12.04.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ikoon kuulub iseloomuliku esemena õigeusu kiriku kunstipärandi hulka, olles ühtlasi näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.

Sisestatud: 01.05.2006.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud 1998. a.

Sisestatud: 01.05.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19/20. saj. vahetus
Mõõtmed: 35,5 x 30,5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): ”Jumalaema eestkoste” (”Покров”) ikoonil on kujutatud Konstantinoopoli Blachernose katedraali sisemust, mis on sümboolselt jaotatud taevaseks ja maapealseks osaks. Ülal keskel seisab Jumalaema, hoides kätel kaitselinikut, mille ta laotab üle palvetava Kristuse koguduse. Teda saadab eestpalvet sooritavate pühakute hulk. Nende eesotsas seisab Ristija Johannes, teiste seas on ka apostlid Johannes, Peetrus, Paulus ja Jakoobus Vanem, pühad Basilios Suur, Gregorios Jumalasõna-
õpetaja ja Johannes Kuldsuu. Esimese rea lõpus seisab püha Nikolai Imetegija. Pühakute teise rea moodustavad Vana Testamendi esiisa Mooses, püha Sergius Imetegija, pühad Zosima ning Savvati ja usukannataja Demetrios. Pühakute taga seisavad kaks Issanda inglit. Kiriku maapealse osa keskmes seisab ambonil hümnilaulja Romanos Melodos - kreeka laulik, kes elas 6. sajandil ja kes sai Blachernose kirikus Jumalaema nägemusest inspiratsioonipaljusalmilise jõuluhümni loomiseks. Romanose jumalikku inspiratsiooni sümboliseerib tema peale laskuv Püha Vaim tuvi kujul. Romanosest paremal seisavad Andrei
ja Epifanios, kes näevad nägemust Jumalaema kaitsest. Nende taga on Jumalaema kujutatud julgustamas voodis lamavat haiget või surijat. Teisel pool hümnilauljat on kujutatud tolleaegseid Bütsantsi valitsejaid - keiser Leo, tema kõrval seisev keisrinna ning toonane Bütsantsi piiskop. Ikooni vasakus nurgas on taevane sfäär, kust toimuvat jälgib ristikujulise nimbusega Kristus.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 24.04.2008.