Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vitraaž, 17. saj. (klaas, tina)
Mälestise registri number 2129
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 637-K

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 19.01.17

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Metall, Tavametall, Klaas, Objekt, Maal, Monumentaalmaal, Vitraaž.

Mälestise tunnus


Klaasimaal omab muinsusväärtust ja tõendab vitraažkompositsioonide paiknemist Oleviste kiriku endises, enne 1820 aasta tulekahju eksisteerinud interjööris. (L.Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 10.12.2012.

Kirjeldus


Ristkülikukujulisele tinaraamistuses läbipaistvale klaasile on maalitud musta sulega suguvõsa vapp, mille ovaalsel kilbil on vaatega vasakule tiibusirutav luik. Kilbi kohal on punaseks värvitud raudrüükiiver, mida ehib kiivri põimik ja sarnane luik vapikilbilt. Kompositsiooni ümbritseb rullunud akantuslehtedest halli toneeringuga kiivrikate. (L.Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 10.12.2012.

Asukoha kirjeldus


Asukoht kirikus: apsiidis vasakult esimese akna keskmises ruudus, vasakult teine klaasimaal

Sisestatud: 10.12.2012.

Ajalugu


Kunstimälestiseks tunnistatud aastast 1983 - oli obj. nr. 637-K

Sisestatud: 10.12.2012.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: klaas, tina.
Tehnika: klaasimaal.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister
Dateering: 18. sajand
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kaarjoonest allpool saksakeelne kalligraafiline tekst:
H I Benedieties Witte
Rahtsverwandter 1753
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): klaasimaalingut läbib horisontaalne pragu. (L.Krigoltoi, 2001)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kõik kolm klaasimaali sellel aknal on akantuslehestiku, vapikilbi kuju, värvide ja kalligraafilise teksti poolest sarnased, mistõttu võib oletada, et kõik kolm on kuulunud enne 1820. aasta tulekahju ühtsesse ja ilmselt ka suuremasse kompositsiooni. Ka autor-teostaja on olnud üks ja sama meister. (L.Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 10.12.2012.