21304 Armulauanõude karp, 1704 (puit, nahk, messing)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Armulauanõude karp, 1704 (puit, nahk, messing)
Mälestise registri number 21304
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 35-k

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 19, (RTL 1998, 259/260, 1058) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 09.04.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Nahk, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla on ese võetud tänu oma ajaloolisele väärtusele ja näidisena tolle perioodi kiriklikest tarbeesemeist.

Sisestatud: 02.02.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1929. a. (reg. nr. 533), alates 1978. a. Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 35.

Sisestatud: 02.02.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, puit, nahk.
Tehnika: treitud.
Dateering: 1704
Mõõtmed: üldine h 9,2 cm, h kaaneta 8,0 cm, põhja ø 19,2 cm, ava ø 18,6 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Kaane siseküljele treitud soone sisse on kirjutatud tekst, mis viitab eseme valmistamise ajale ja selle otstarbele:
Anno Millesimo Septingentesimo Quarto . Hierotseca Oberpahlensium Holocausto Dicata.
Tõlkes: aastal 1704 . määratud Põltsamaa kirikuringkonna ohvriandide jaoks.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Nahk on kohati katkenud, seda eriti kaane servas – lahtised ribad. Karbi servas on puidu sisse tekkinud pragu, kaane siseküljel on puit täkete ja lõikejälgedega.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Karp on treitud puidust ja kaetud pealt naturaalse nahaga. Karp on silindrikujuline ja suletav eraldi paikneva kaanega. Kaane keskossa on needi abil kinnitatud messingist aasakujuline nupp.

1929. aasta muinsuskaitse registris on karbi nimetust tõlgendatud rahakorjamise karbina, millisel otstarbel on karp veel kümmekond aastat tagasi kasutamist ka leidnud. Karbi algne selletaoline otstarve on küll kaheldav, sest rahakogumise karpe on läbi aastasadade varustatud lukustamisvõimalusega. Pigem võib arvata, et ohvriannina on siinkohal silmas peetud Kristuse ihu ehk armulaualeiba, mille hoidmiseks karpi on algselt kasutatud.

(Kirjelduse koostas Külli Erikson 2001.aastal)

Sisestatud: 02.02.2007.