Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kristuse surikuju, 19.saj. lõpp (samet, õli, lõuend, tikand, kuld-ja hõbeniit)
Mälestise registri number 21434
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 09.02.1999
Registreeritud 15.03.1999
Mälestise vana number 10 III 13 a-11

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 24.09.21

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(11)

Kunst, Materjal, Lõuend, Samet, Objekt, Tekstiil, Kirikutekstiil, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Kristuse surilina on kirikus liturgilise tähendusega ese, mille kujunduses ühinevad traditsioonid valmistamisaja kunstiliste eelistustega. Ese kuulub õigeusu kiriku 19. saj. lõpu kunstipärandi hulka.

Sisestatud: 11.01.2006.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1988. a. (Jõgeva Raj. RSN TK otsus nr. 102, 20. 04. 1988).

Sisestatud: 11.01.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, samet, lõuend, kuld- ja hõbeniit.
Tehnika: tikand, õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. keskpaik
Mõõtmed: 169 x 96 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Maali ümbritseb kirikuslaavikeelne tekstirida, mida võib tõlkida järgmiselt: "Auväärne Joosep võttis Sinu Kõigepuhtama Ihu ristipuult, mähkis puhaste linaste riiete sisse ja pani oma uude hauda ning sulges selle".
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kirjeldatava kirikutekstiili nimetus täpses tõlkes tähendab "Nutulina" (плащеница) ning see katab Kristuse hauda sümboliseerivat sarkofaagi. Tekstiili keskossa on kinnitatud lõuendile maalitud Kristuse surnukeha kujutis - rõivad seljast kistud, käed rinnal ristatud. Lina nurkades on nelja evangelisti kujutised. Lina on kaunistatud narmaste ja nurgad - tuttidega.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 30.04.2008.