Mälestise tunnus

Päiskivid omavad ehitusajaloolist väärtust. Püha Olavi reljeef omab ka ikonograafilist väärtust, ta kuulub vanimate raidkivikunsti väärtuste hulka Eestis. (L.Krigoltoi, 2001)

Kirjeldus

apsiidi ja ümbriskäiguga koor on valminud 1425. aasta paiku. Samast ajast pärineb ka koori lagi, mis moodustub kolmikmõigas-vööndkaartest ja kaksikmõigas-kolmkiir-tähtvõlvidest. Mõigasroiete kokkupuutepunktides on figuraalsete ja taimornamendi motiividega päiskivid - kokku 39 päiskivi üheksal võlvil. Osa neist pärinevad varasemast, juba 13. sajandil praeguse kirikuehitise alal asunud Püha Olavile pühitsetud sakraalhoonest.
Neist vanim on koori apsiidis asuv Püha Olavit kujutav ristkülikukujuline tasapinnalise reljeefiga päiskivi. Püha Olav oli Norra kuningas, kes XI sajandil viis võidule ristiusu Norras. Staatilises poosis trooniv kuningas hoiab paremas käes lühikest sõjakirvest ja vasakus riigiõuna, tema jalgade all lamab kroonitud lohe, mis sümboliseerib kuningas Olavi poolt võidetud paganlust. Võib arvata, et reljeef ehtis vanima sakraalhoone portaali viiluvälja - vimpergi (H. Üprus).
Vanemate kivide hulka, mis ehitised 1330. aastal valminud koori kuuluvad ümmargused päiskivid Kristuse ja evangelistidega. Seejuures tuleks märkida, et 1820. aasta tulekahju järgsetel restaureerimistöödel leiti kooriruumist päiskivi ingli ja aastaarvuga 1330 (asub Tallinna Linnamuuseumis). Nimetatud kivi asukoht oligi Kristuse kohal keskvõlvis. 1830. aastatel toimunud restaureerimistööde käigus kivist tehti vanale kohale kipskoopia. Osa päiskive ongi kipsist, näiteks kuldne täht sinisel taustal. Vanimate kivide hulka kuulub ka kroonikujuline suur päiskivi koori SW- võlvis. Reljeefse taimornamentikaga kaunistatud päiskivid kaasnevad uue kooriruumi ehituse valmimisega 15. saj. 20-ndatel aastatel. (L.Krigoltoi, 2001)

Asukoha kirjeldus

Asukoht kirikus: koori ja apsiidi traveede keskel, võlvide ristumiskotadel

Ajalugu

Mälestiseks tunnistatud aastast 1983 - obj. nr. 656-k

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: paas, kips.
Tehnika: raidtehnika, polükroomia, kullatud osaliselt.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister, Tallinn
Dateering: 14. - 15. sajand; 19. sajand
Mõõtmed: päiskivi Püha Olaviga umb. 65 x 45 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): polükroomia ja kullatis ennistatud 1978. aastal Villem Raami juhendamisel vanade värvifragmentide järgi. Töö teostasid Liidja Vardja ja Külvi Kuusk (restaureerimistööde aruanne puudub). (L.Krigoltoi, 2001)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): vanemate päiskivide asukoht on sekundaarne, tõenäoliselt 1820. aasta tulekahju järgsest restaureerimistööde ajast.