Kirjeldus

Prospekti üldkuju on tüüpiline Walckeri firma orelitele - hilisgooti ornamentikas, sammaste ja kolmnurksete vimpergite ja fiaalidega tipus. Hilisgooti ehisraamistusega on kaunistatud ka orelipult.

Ajalugu

Mälestiseks tunnistatud aastast 1983 - obj. nr. 665-k

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: puit, papp, värv, lakk.
Tehnika: tisleritöö, nikerdatud.
Autor, valmistamise koht: Eberhard Friedrich Walkeri töökoda, Ludwigsburg, Saksamaa
Dateering: 1842, 1926
Mõõtmed: üldlaius 670 cm, alumisest seinast eenduv 30 cm, orelipuldi h 122 cm, laius 207 cm, sügavus 93, 5 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): orel op. 1811 ja prospekt valmisid Saksamaal Ludwigsburgis asunud Eberhard Friedrich Walkeri oreliehitusfirmas 1842. aastaks. Orel oli mehhaanilise traktuuriga, 3 manuaali, 2 pedaaliga ja 65 registriga. 1914.aasta aprillis võeti orel maha, et teda moderniseerida. Viled saadeti Saksamaale, kus need siis maailmasõja puhkemise ootuses koheselt konfiskeeriti ning sõjamoonaks arvati. Peale sõda võeti töö uuesti ette ja ehitati mingi osa orelist välja, täpsemalt umbes pool kogumahust. Inflatsioon ja sõda olid koguduse orelikapitali ära kulutanud, omajagu süüd oli ka Walckeri firmal, kes seda tööd tegi. Poolenisti valminud ja uuendatud orel võeti pidulikult kasutusele 18. detsembril 1926.aastal. Orelil on kolm manuaali ja üks pedaal. Planeeritud 74. registrist on olemas 39. Täielikult puuduvad viled ja tuulepõhjad 1. manuaalis. Prospekt jäi ootama ladustatuna oma aega. Alles 1950-ndate aastate alguses taastatud prospekt on tõstetud 1842. aasta ehitusnivoost umbes 2 m kõrgemale, nagu kogu orelgi, et jätta koorile oreli all rohkem ruumi. Esimese maailmasõja ajal kadumaläinud orelivilede asemele prospektil on tehtud viled papist, ületõmmatud tinapaberiga (nn. kiriku ruumidest leitud saksa ajast pärit papp, mis oli kaetud õhukese tinakihiga). Ükski vile ei tee häält, sest on butafooria. Restaureerimistööde käigus ennistati puuduvad väikedetailid ja prospekt värviti vastavalt vanadele värvitoonidele üle. (L.Krigoltoi, 2001)