Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Aleksander Nevski", 19.saj. II pool (õli, puit)
Mälestise registri number 22101
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 29.03.1999
Registreeritud 31.03.1999
Mälestise vana number -

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 17.05.17

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon kuulub iseloomuliku esemena õigeusu kiriku kunstipärandi hulka, olles ühtlasi näidiseks õigeusu ikoonimaalis viimastel sajanditel levinud portreelise maaliviisi kohta.

Sisestatud: 23.11.2006.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud 1998. a.

Sisestatud: 23.11.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit.
Tehnika: maalitud.
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: vm. 142 x 70,5 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Ikonostaasi I reas (6).
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Aleksander Nevski (св. Александр Невский) oli aastatel 1236 - 1251 Novgorodi vürst. Tuntuks sai ta tänu oma võitudele võitluses Saksa Ordu ja Rooma paavsti ristisõdijate vastu. Juulis 1240 Neeva jõel toimunud lahingu võitmine andis talle lisanime “Nevski”. Teiseks tähtsaks teeneks loetakse tema poolt juhitud Vene vägede võitu Peipsi järvel Jäälahingus. Venemaal tunnistati ta pühakuks, kuna nende võitudega kindlustas ta Vene riigi loodepiiri ja õigeusu kehtimajäämise sellel alal. 1380 leiti tema säilmed, 1547 sobis Aleksandr Nevski teenete meenutamine Vene suurriikliku poliitikaga ning õigeusu sinod kuulutas ta pühakuks.

Sisestatud: 23.11.2006.