22514 Ikoon "Kristus Ketsemani aias", 20.saj. I pool (õli, lõuend)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Kristus Ketsemani aias", 20.saj. I pool (õli, lõuend)
Mälestise registri number 22514
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 27.04.1999
Registreeritud 02.05.1999
Mälestise vana number 4.III 2 a-17

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr. 41, (RTL 1997, 165/166, 921) Kuupäev: 03.07.1997

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 17.05.23

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule omases teostuslaadis õigeusu sakraalkunstiteos – näide 20. sajandi alguse religioossest maalist

Sisestatud: 09.11.2009.

Ajalugu


Kunstimälestisena arvele võetud 1982 (nr. 4. III 2 a-17)

Sisestatud: 09.11.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kunstnik (Fjodor Bruni järgi
Dateering: 20. sajandi algus (umbes 1904)
Mõõtmed: 174 x 134, 5 cm (inventariseerimisandmeil, 1985)
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): värv tumenenud, lõuendis all paremal põletusauk
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ketsemanis palvetava Jeesuse (Matteuse 26, 36-44, Markuse 14, 32-36) ikoon, reljeefse pinnadekooriga kullatud raamis. Kuulub kiriku algse inventari hulka
Altariruumis
Ajalooline album Pärnu Issandamuutmise kiriku 25. aasta juubeli päewaks (Pärnu, 1929), lk. 22: Altaris on ohwrilaua ees suur kuju “Kristus Getsemane aedas”, mille annetasid kiriku pühitsuse ajaks Riia Waimuliku Seminari kaswandikud, nendelt enestelt selleks walmistatud.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 09.11.2009.