20.05.13 08:45-09:30 toimub registri uuendamine. Sel ajal võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid ning ajutisi katkestusi.

Mälestised • 23077 Taagepera kirik

Prindi Navigeeri Ekspordi Tühista / Tagasi

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Taagepera kirik
Foto autor M-L Paris
2012 Taagepera kirik
Foto autor M-L Paris
2012 Taagepera kirik
Foto autor M-L Paris
2012 Taagepera kirik
Foto autor M-L Paris
2012
Mälestise nimi Taagepera kirik
Mälestise registri number 23077 Mälestise vana number -
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ehitismälestis
Märksõna
  • Ehitised
    • Üksikobjektid
      • Sakraalhooned
        • Kirik
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 27.09.1999
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 16, (RTL 1999, 122, 1665) Kuupäev: 12.08.1999
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) Kuupäev: 13.07.2006
Katastrikood
Aadress
Avariitoetus(ed)

PÜP 2012 21

PÜP 2007 11

PÜP 2008 10

Fotokogu
Inspekteerimised

Seisund: hea
Inspekteerimise kuupäev: 17.05.2012
Inspektor: Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor, Mari-Liis Paris

Kirjeldused

Liik: Meedia

- Taagepera kiriku katuse uuendamine algab kevadel
www.valgamaalane.ee/210307/esileht/25009230.php

- Taagepera kirik sai uue katuse, torni ja kuke
www.eestikirik.ee/node/5818

Sisestatud: 02.12.2008

Liik: Mälestise ajalugu

Taagepera Jaani kiriku ehitusega alustas mõisnik ja maanõunik Otto von Stackelberg 1674. aastal. Pühakoda kerkis Helme kiriku kabeli ehk abikirikuna. Iseseisev kogudus tegutseb 1929. aastast. (Ants Hein, 2006)

Sisestatud: 21.05.2012

Liik: Mälestise kirjeldus

Üsna lihtsa arhitektuuriga kirik paikneb traditsiooniliselt lääne-ida suunal altariga idas. Pikihoona ja koor on ehitatud maakividest. Koori põhjaküljel paiknev käärkamber on hilisem ja osaliselt tellistest. Kiriku väikesemõõtmeline puidust torn paikneb katuseharjal pikihoone läänepoolsel otsal. Kuni 1939. aastani oli katus kaetud S-katusekividega. Uue katusekatte all on säilinud algne kandekonstruktsioon. Põhimahus on kirik säilinud originaalkujul, lisaks katusekattele on välja vahetatud ka aknaraame. Kirikut on korduvalt lubjatud ja lubivärviga värvitud. Tornifassaadi vanimateks detailideks on kellaluugid ja kiivri karniis, mis võivad kuuluda torni ehitusaega. Kirikuruumis on ca 200 istekohta.

Sisestatud: 14.10.2008

Liik: Mälestise tunnus

Abikirikuks ehitatud väiksema kirikuhoone iseloomulik näide Lõuna-Eesti piirkonnas.

Sisestatud: 21.05.2012

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Kirik on heas seisus. Kiriku katused on restaureeritud. Kirik on kasutuses ja hooldatud. Ka on hooldatud kiriku ümbrus.

Sisestatud: 21.05.2012