20.05.13 08:45-09:30 toimub registri uuendamine. Sel ajal võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid ning ajutisi katkestusi.

Mälestised • 23236 Otepää kirik

Prindi Navigeeri Ekspordi Tühista / Tagasi

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

23236, Ü.Jukk, 30.04.2013 Otepää kirik Autor M-L Paris 2010 Otepää kirik (katuse remonttööd) Autor M-L Paris 2010
Mälestise nimi Otepää kirik
Mälestise registri number 23236 Mälestise vana number k
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ehitismälestis
Märksõna
  • Ehitised
    • Üksikobjektid
      • Sakraalhooned
        • Kirik
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 06.10.1999
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 16, (RTL 1999, 122, 1665) Kuupäev: 12.08.1999
Katastrikood
Aadress
Avariitoetus(ed)

E-0237/2 / 2004

8 / 2004

PÜP 2011 11

pÜP 2004 43

PÜP 2004 77

PÜP 2004 34

PÜP 2009 36

PÜP 2009 41
Fotokogu
Inspekteerimised

Seisund: rahuldav
Inspekteerimise kuupäev: 27.10.2011
Inspektor: Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor, Mari-Liis Paris

Kirjeldused

Liik: Meedia

- Täna räägime Valgamaa kirikutest: Otepää Maarja koguduse kirik
www.eestikirik.ee/content/view/2675/175/

Sisestatud: 12.04.2007

Liik: Meedia

et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4_kirik

Sisestatud: 18.05.2011

Liik: Mälestise ajalugu

Keskajast on teateid 3 sakraalehitusest, millest arvatavalt 1638 nimetatud Miikaeli kirik on praeguse kiriku eelkäija. Korduvalt sõdades kannatanud ning seejärel taastatud ja rekonstrueeritud kiriku varasem kujunemislugu on teadmata. Praeguse kirikuhoone vanem osa on 1860 valminud W-torn neobarokses vormides kiivriga ja osaliselt W-sein. 1889-90 ehitati uus, ilma iseseisva kooriruumita pikihoone, millele O-s liitub käärkamber (arh. R. Guleke)(EA)

Sisestatud: 30.05.2003

Liik: Mälestise kirjeldus

Maakividest seinad olid arvat. väljast krohvimata (hiljem pritskrohv), dekoorelemendid tellisest. Puitsambad jagavad ruumi kolmeks lööviks; puidust kandekonstruktsioon (laefermid jm.) on rikkaliku neogooti dekooriga. Sinimustvalge lipu pühitsemise 50. aastapäeval 1934 paigaldas EÜS W-fassaadile mälestustahvlid (skulptor V.Mellik), hävitatud reljeefid taastati 1989 (skulptorid M.Varik ja R.Veeber) (EA)

Sisestatud: 30.05.2003

Liik: Mälestise tunnus

Piirkonna ajastu tüüpiline sakraalhoone, mis on mänginud olulist rolli Eesti iseseisvumisel.

Sisestatud: 30.05.2003

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Üldseisukord on hea, kirik hooldatud. Katus on remonditud, korrastati torni kiviosa ja pleki liitumiskohad. Hoone vajab restaureerimist.

Sisestatud: 18.12.2006
Nimekirja Navigeeri tagasi