Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Taheva mõisa park
Mälestise registri number 23275
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 06.10.1999
X-koordinaat 639867.45
Y-koordinaat 6386943.77
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(7)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 09.05.23

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis

Sisestatud: 12.01.2004.

Kirjeldus


Park on keskmise suurusega (5,9ha). Peahoone ees oli teega piiratud ümmargune muruväljak puudegruppidega. Härrastemaja läänepoolsele küljele oli kujundatud terrass, selle taha tiibhoonete vahelisele alale ristkülikukujuline parter. Uue peahoone ja vana mõisakeskuse vahele jääb ojast paisutatud sopiline paisjärv. Pargikujundusse on haaratud jääkelder ja ait uue peahoone läheduses. Suurem osa majanduskompleksist jäi pargialast väljapoole. Arvatavasti leidis suurem osa C. Rauthi projektist realiseerimist. Vana peahoone paikneb kõrgendikul, selle ette kulgeb hobuserauakujuline tee, mida läänepoolsest küljest ääristab üks kõrvalhoone, arvatavasti teenijatemaja. Väljaku idapoolne külg pole hoonestatud. Seega on mõisasüdamiku planeering olnud regulaarsete tendentsidega. Algse haljastuse juurde kuuluvad ka mõisat piiravad alleed (osaliselt säilinud). Tagaväljak on ulatunud sügavale männipuistu vahele. Peahoonet on ümbritsenud ehisaed edelast ja loodest. Aed on olnud ümbritsevast pargist madalam, eraldatud osalt ehismüüriga, siin on olnud treppe, tiike, skulptuure. Pargi põhiosa poole on jäetud avar otsaväljak, kus on rikkalikult kasutatud dekoratiivpõõsaid. Pargi põhiosa on vabakujuline. Peahoonest loodesse jääb tamme enamusega puistu. Edelas läheb tammepuistu üle männimetsaks, samuti nagu ülejäänud pargipuistugi. Männipuistu on varem olnud kujundatud parkmets oma teedevõrguga ja vaatetelgedega Koiva jõele. Maastik on alleede ja metsatukkade abil kujundatud ka Valga – Hargla maantee suunas. Pargi kõrval on müüriga piiratud vana õunaaed, mille servas on pargi vanimad puud – tammed. Aia edelaosas on vabakujuline põhjaveetoiteline tiik. Sanatooriumi poolses pargiosas on laste mänguväljakud koos mänguvahenditega. Parki on täiendatud 50. ja 60. aastate lõpus. (Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 12.01.2004.

Ajalugu


1904.a. koostatud mõisamaade melioratsiooniprojektile on mõisa hoonestus küll märgitud, kuid peaaegu puuduvad teed ja park. 1903.a. koostatud pargi projekt, millel on kujutatud vanad hooned, uus peahoone ja teed. Projekti on signeerinud 1903.a. Tukumsis C.Rauth. Tegemist on tuntud Riia pargiarhitekti C.Kuphaldti ühe õpilase Carl Rauthiga (pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 12.01.2004.