Mälestise tunnus

Väikelinna jõukama keskklassi esindusvilla tüüpi elamu 20. sajandi algusest, mis on säilitanud oma algse välislahenduse. Perioodi omalaadsemaid elamuid Valgas.

Kirjeldus

Juugendlike elementidega villatüüpi elamu ehituskehand on punastest tellistest, mis on osaliselt krohvitud. Vundamendid on laotud maakividest, mille ülaserv on samuti punastest tellistest. Viilkatusega kaetud 2-korruselise hoonemahu peamiselt uusklassitsismist lähtuvat väliskujundust iseloomustavad läbi kahe korruse ulatuvad lihtsa vormiga liseenid. Elamu peasissepääs paikneb Tähe tänava poolsel otsafassaadil. Krundi sügavuses liitub 2-korruselise hoonemahuga 3-korruseline nurgatorn, mille nõgusa joonega kõrget plekist kelpkatust ääristas tänaseks hävinud juugendlik sepisvõre, mis koos ruudukujulise põhiplaaniga tornitoa trapetsiaalse ülaosaga akendega andsid kogu hoonele villatüüpi rõhuasetuse. Torni kõrval paikneb suurte klaaspindadega 2-korruseline veranda, mille ülaosa ääristab dekoratiivne sepisvõre. Hoone fassaade kaunistavad juugendlikus raamistuses kaarsilluste ja tellisraamistusega aknaavad ning räästaalune karniis. Hoovifassaadile tõenäoliselt hiljem lisatud trepikoda on kaetud laudvoodriga. Interjööride algne viimistlus ei ole säilinud. Põhjalikult on ümber ehitatud pööningukorrus. Remonditud on tahveluksi, juugendlikus raamistuses aknaid ja rikkaliku dekooriga kahhelahjusid. Maja all on võlvitud kelder. Keldriseinad on laotud maakividest. Keldri lagi on metalltaladel, nende vahele toetuvate tellisvõlvidega. Hoonet ümbritseb krundi piires liigirohke aed, mis on osaliselt metsistunud. (Jaak Viires, 1985; Oleg Kotšenovski, 1999)

Asukoha kirjeldus

Hoonetüübile iseloomulikult paikneb ehitis looduslikult kaunil ja reljeefsel pinnal. Algselt ümbritses hoonet liigirohke ja astanguliselt kujundatud iluaed. Praegu on kunagise aia olemasolu aimatav vaid kõrghaljastuse näol. Maja ümber on tallatud rajakesed. Villa kõrval paikneb ka stiiliühtne hoovimaja.

Ajalugu

1903. aastal valminud ja algselt loomaarst Adam Morel’i perekonnale kuulunud elamu, mille autoriks on kohalik ehitusmeister Märt Gross. Villa kahel korrusel paiknes algselt kaks suurt korterit. Hiljem asusid hoones kontoriruumid, sõjakomissariaat ja Valga väikelastekodu. (Jaak Viires, 1985) Alates 2001. aastast asub hoones Valga Avatud Noortekeskus.