23401 Teise Maailmasõja patarei veereservuaar

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Teise Maailmasõja patarei veereservuaar
Mälestise registri number 23401
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 25.10.1999
X-koordinaat 388033.00
Y-koordinaat 6533696.99
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Veereservuaar Autor D. Lukas Kuupäev 06.01.2007
Veereservuaar Autor D. Lukas Kuupäev 06.01.2007 veereservuaar Autor M. Mõniste Veereservuaar Autor M.Mõniste Kuupäev 31.01.2008
Galerii(3)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) Kuupäev: 10.09.1999
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Kuupäev: 28.03.2007

Paikvaatlused(5)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 18.10.21

Menetleja: Ehituspärandi nõunik, Katrin Koit

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Rajatis, Veereservuaar, Ehitiste liigid, Rajatis, Militaarrajatis, Veereservuaar, Ehitusperioodid, 1940-1991.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Ajaloo oluliste sündmustega seotud ehitis. Militaararhitektuuri ilmekas ja hästi säilinud näide. Patarei kui arhitektuurilise ansambli lahutamatu osa.

Sisestatud: 06.11.2007.

Kirjeldus


Raudbetoonist neljakandiline kinnine reservuaar. Osaliselt pinnasega kaetud. Peal neljakandiline teenindusava.

Sisestatud: 13.11.2007.

Ajalugu


1940-41 oli Ristnas rannapateri nr. 42, lisaks sõjaväelinnak, mis olnud kasutusel nii 1939-1941 kui 1944-1993. Patarei komandöriks 1941. aastal oli vanemleitnant Volkov, asetäitjaks leitnant Bõstritskij (J.M.). Kuna territoorium oli pool sajandit aktiivses militaarkasutuses, siis on ehitiste täpsem dateerimine ainult väliste tunnuste järgi üsna keeruline. 1940. aastal olid suurtükid kapitaalselt väljaehitamata (betoneerimata) alustel praeguse tulejuhtimistorni kõrval. Ristnas oli väidetavalt neli 130 mm kahurit (IV-130/50, V.K. ja J.M.). Punkrid ja reservuaarid on sarnased Tahkuna ja Tohvri omadega, kahurialused-varjendid aga hoopis teist tüüpi. Tänapäeval vaadeldavad neli suurtükipositsiooni ja tulejuhtimistorn on ehitatud pärast sõda.

Samal territooriumil tegutses pärast rannapatarei likvideerimist õhukaitse üksik-raadiolokatsioonirood. Osa patarei varjendeid oli kasutusel, juurde ehitati suured betoonangaarid randa, radarimäed, kopteriplats ja muud.

Sisestatud: 10.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Sisestatud: 06.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 07.11.2007.