23460 Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 2

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 2
Mälestise registri number 23460
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
X-koordinaat 402815.56
Y-koordinaat 6535364.29
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Kahuriõu 2 Autor M. Mõniste Kuupäev 15.11.2006
Kahuriõu 2 Autor M. Mõniste Kuupäev 15.11.2006 Kahuriõu 2 Autor M. Mõniste Kuupäev 15.11.2006 Kahuriõu 2 Autor M. Mõniste Kuupäev 15.11.2006 Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 2 Foto: Karin Kirtsi Kuupäev 16.11.2017 Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 2 Foto: Katrin Koit Kuupäev: 18.10.2021
Galerii(5)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) Kuupäev: 10.09.1999

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 18.10.21

Menetleja: Ehituspärandi nõunik, Katrin Koit

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Militaarhoone, Varjend, Ehitiste liigid, Militaarhoone, Varjend, Kahuriõu varjend, Ehitusperioodid, 1940-1991.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Ajaloo oluliste sündmustega seotud ehitis. Militaararhitektuuri ilmekas ja hästi säilinud näide. Patarei kui arhitektuurilise ansambli lahutamatu osa.

Sisestatud: 06.11.2007.

Kirjeldus


Raudbetoonist suurtükipositsiooni üldmõõtmed 10x60 m. Keskel avatud ümmargune 7 m läbimõõduga suurtükipositsioon. Seda ümbritseb suletud galerii. Rajatisel on säilinud ka massiivne rauast uks.

Sisestatud: 03.09.2018.

Ajalugu


Patarei nr.19 IV-100/56 ja nr.149 III-127/38

Väga huvitav ja teistest Hiiumaa patareidest erinev nelja kahuriga rannapatarei ehitati 1941. aastaks Pallininale. Patarei kandis numbrit 19 (1940-41) ja (või) 149 (1944-1955). Peale sõda paiknes seal kolme relvaga rannapatarei ja praeguseks säilinud raudbetoonrajatised ongi enamasti ehitatud 1944-1955. aastal.

1940.a. alanud rannapatarei ehitusel paigaldati Pallininale tollal salajased 100 mm kiirlaskekahurid B-24, mis olid mõeldud hävitama eeskätt kiirelt liikuvaid mere aluseid - miinilaevu ja torpeedokaatreid. Patarei IV-100/56 oli rajatud rannavalli sisse puitalustele ja koosnes neljast relvast, mille laskekauguseks oli 22 km. Praeguste rajatiste asukohaga võrreldes oli vana patarei enam-vähem samas kohas või ehk osaliselt Kõpu poole.

Pärastsõjaaegses patareis olid raudbetoonalustel kolm suurtükki 127/38, laskekaugusega 15,5 km. Kummalisel kombel ei ole õnnestunud leida sellise kaliibriga kahureid nõukogude relvade hulgast, patarei tehnilised andmed pärinevad Eesti Meremuuseumi teadurilt, allveelaev "Lembitu " kaptenilt Vladimir Koppelmannilt.

Ennesõjaaegse patarei palkidest ja mullast rajatud arvatav komandopunkt paikneb praeguse teise ja kolmanda kahuriõue vahel ja on kinni varisenud. Uue patarei komandopunker-tulejuhtimiskeskus, millel paiknes sõrestikuline, arvatavasti puidust tulejuhtimistorn, jääb sellest lääne suunas. Kahuripositsiooni taga paikneb prožektorialus ja elektrijaama raudbetoonpunker, territooriumi kagunurgas on kuulipildujadott laskesektoriga 360 kraadi. Väga omapärane ja väga hästi säilinud on kaevikute süsteem, millega kaitsti patarei tagalat ja mille osaks on veel kaks kuulipildujadotti.

Sisestatud: 10.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Sisestatud: 06.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 07.11.2007.