Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 2
Mälestise registri number 23513
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
X-koordinaat 419160.00
Y-koordinaat 6550445.99
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 14.09.20

Menetleja: Ehituspärandi nõunik, Katrin Koit

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Militaarhoone, Varjend, Ehitiste liigid, Militaarhoone, Varjend, Komandovarjend-vaatlustorn, Ehitusperioodid, 1940-1991.

Mälestise tunnus


Ajaloo oluliste sündmustega seotud ehitis. Militaararhitektuuri ilmekas ja hästi säilinud näide. Patarei kui arhitektuurilise ansambli lahutamatu osa.

Sisestatud: 19.09.2007.

Kirjeldus


Ristkülikukujulise põhiplaaniga väike betoonist tulejuhtimistorn.

Sisestatud: 01.01.2007.

Ajalugu


Rannapatarei BS-26 (IV-130/50)

Juuli 1941 - 21. okt. 1941.
Baaside lepingu järgi saabusid esimesed punaarmeelased Hiiumaale 23. oktoobril 1939. Baaside ehituse pearõhk oli Tahkuna poolsaarel. Tahkuna patarei koosnes neljast 130 mm suurtükist. Suurtükiõue paremal küljel paiknes laskemoonapunker. Suurtükkidest paremal asus suur tulejuhtimistorn komandopunkriga. Tuleliini taga teise ja kolmanda suurtükiõue vahel asus väike tulejuhtimistorn.

Suur tähtsus omistati jälle eriti Tahkuna poolsaarele, kuhu rajati rannapatarei nr. 26, neli 130 mm-st voolujoonelise kaitsekilbiga varustatud käsitsi laetavat suurtükiseadet B-13. Laskekauguseks oli 25,4 km. Suurtükk (aluse kinnituspoltide arv 24) paiknes kahuriõues, mille kõrval oli laskemoonavarjend, kus oli ka teenindav meeskond. Varjendis oli kaks põhiruumi - üks laengutele ja teine mürskudele. Praegugi on osaliselt säilinud mürsu ja laenguriiuleid oma algsetes kohtades. Haruldased on laskemoona kahuriõue väljastamise käsiliftid, mis siiani toimivad kui pole just kive ja muud sodi täis topitud. Patarei varjendid olid gaasikindlad ja varustatud õhupuhastitega, kõigis oli elekter, vesivarustus ja keskküte, mis tulid elektrijaamast ja keskkatlamajast. Kokku ehitati patarei nr. 26 jaoks, mis oli lahinguvalmis juba juuniks 1940, 13 eri rajatist, pluss kolm eraldi paiknevat kuulipildujadotti kaitsmaks juurdepääsuteed Tahkunale. Võimalik, et Tareste küla mail paiknevad otid on samuti 1939 aastal Tahkuna patareide tagala kaitseks ehitatud. Uuesti taastati Lehtma - Tahkuna raudtee, pikendades seda uue patareini üle poole kilomeetri. Lisaks rajati mitmed kõrvalharud erinevate varjenditeni. Tulejuhtimiseks ehitati komandopunkri juurde puust torn, millest pole peale aluste midagi säilinud. Kahuripositsiooni tagalas paiknevad laskemoonalaod, katlamaja, pumbajaamad-veereservuaarid, maa-alune veekanal, elektrijaam-meeskonnapunker jms.

Juri Melkonovi andmetel oli patarei komandöriks leitnant Galanin. Sõjajärgselt kui patarei uuesti kasutusele võeti, on ehitatud raudbetoonist kapitaalne tulejuhtimistorn, mis oli vaatlustornina kasutusel kuni NSV Liidu piirivalve lahkumiseni 1992. aastal. Rannapatarei nr. 26 oli kasutusel ka peale II MS 1944 - 1955, siis paiknes seal kolm 130 mm suurtükki.

Sisestatud: 01.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 01.01.2007.