Mälestise tunnus

Piirkonna mõisakompleksi ühe vanima, valdavalt regulaarkujundusega pargi näide.

Kirjeldus

Parki piirav hoonestus moodustab regulaarsena mõjuva ansambli. Peahoone ees asub avar teega piiratud väljak, mida läänest piiravad ühtse reana paigutatud ait, tall ja mõisateenijate elumaja. Tavaliselt eeldab selline paigutus ka hoonestust väljaku vastasküljel, kuid Putkastes see puudub, mistõttu võib selle ansambli situatsiooni iseloomustada eesti mõisaarhitektuuri taustal täiesti erandlikuna.
Peahoone esise väljaku kujundus rajatuna 19.s. I v. oli kujundatud rangelt sümmeetrilisena - neljakandilist muruväljakut ääristasid kolmest küljest ka puuderead. Tänaseks on säilinud teeäärne puuderida ja mõned puud hoonete poolt. Peahoonest vasakule jääv vabakujunduslik pargiosa on rajatud ilmselt 19.s. II p. ja moodustunud tänaseks nende looduslikust uuendusest. Juurde on istutatud ka noori puid. Tiik aida ees on küll alles, kuid peaaegu kinnikasvanud ja täiesti hooldamata. Kunagi on valatud tiigile tsementäärised.
Peahoone taha jääv pargiosa on oma üldiseloomult samuti sümmeetrilise kujundusega. Kadunud on kaarjad puudega ääristatud pargiteed. Kuid säilinud on kergelt laskuval reljeefil pikitelg ümara teljel paikneva tiigini, mida kahelt poolt markeerisid ilupõõsaste rühmad.
Mõisas paiknes juba 19.s. II p. mõisakool ilmselt sellest ajast paiknesid mõisas ka puukoolid ja rajati puulijaaiad.
Pargis leidub tänini mitmeid huvitavaid introdutsente ja häid õunapuid.

Ajalugu

Teadaolevalt kuulus juba 17. sajandil mõisahoone juurde iluaed. 18. saj. keskpaigas oli pargiosa ja väike köögiviljaaed ümbritsetud taraga (roigasaed). 19. saj. viimase veerandi mõisasüdamiku plaanilt on loetav tolleaegne pargikujundus.