Mälestise tunnus

Hiiumaa vanim ehitis.

Kirjeldus

Arhitektuuriliselt on kirik inspireeritud Gotlandi eeskujudest, võimalikele suhetele viitab ka kiriku kaitsepühak - Sankt Laurentsius.
Kirikus väärib vaatamist interjöör: karniis, ornamendid, gooti aknad, võidukaar, mitmed tekstitahvlid, aadlike vapid, hauakivid, aadlike perekonnaloožid jm. Erilist tähelepanu pälvib kantsel oma kiviskulptuuridega (Haapsalu kiviraiduri Joachim Winteri töö aastast 1636); tahvel Kristusega (Salvator mundi), tahvel Jacobus nooremaga (s. Jacobus minor), tahvlid annetajate vappide ja tekstidega, kantsli konsoolipärg ja kantsli tugisammas - Moosese figuur.

Ajalugu

Pühalepa kiriku kooriruum, mis eeldavasti täitis ka kaitsefunktsiooni, ehitati eeldavasti 1255 -1260, pikihoone seinamüüritis pärast seda ja kirik võlviti umbes 1300.a. paiku.
Venelaste rüüsteretke ajal Hiiumaale 1575.a. purustati kirik täies ulatuses. Kirik ehitati taas üles 17. sajandi I veerandil, kusjuures kooriruumi võlvlagi taastati ja pikihoone kaeti puitlaega. Järgnevatel aastakümnetel kirikut parandati, kaunistati, soetati uut inventari jne. 1770.a. valmis esimene madal torn, 19. saj. keskel tõsteti seda korruse võrra. 1860. -1863.a. ehitusperiood andis tornile, pikihoonele, koorile ja lõpmikule praeguse kuju.

Kaitsevööndi ulatus

Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid

Meedia

- Uurija leidis Hiiumaa pastori koostatud ja hävinuks peetud kirikukroonika
www.eestikirik.ee/content/view/4086/175/

-Arhiivist leiti hävitada kästud kirikukroonika
www.postimees.ee/281107/tartu_postimees/kultuur/298300.php

Meedia

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BChalepa_kirik