23896 Jõgeva mõisa elamu 1
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Jõgeva mõisa elamu 1 |
---|---|
Mälestise registri number | 23896 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 23.11.1999 |
Registreeritud | 23.11.1999 |
X-koordinaat | 638863.05 |
Y-koordinaat | 6516399.89 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(14)
Paikvaatluse kuupäev: 14.06.23
Menetleja: Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja asetäitja, Peeter Nork
|
Märksõna(9)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Piirkonnale iseloomuliku 19 ja 20 sajandi vahetuse hoonetüübi näide Jõgeva mõisaansamblis. |
Kirjeldus Tegemist on ühekorruselise krohvitud kivimajaga. Hoone on kaetud murdpinnaliste külgedega mansardkatusega ning hoonel on kuueruudulise jaotusega kõrged aknad. Esifassaadi jääb ka eenduv viilkatusega sissepääs keldrisse. Teine keldrisissepääs hoone otsas, I korruse ukse kõrval, mille peal asub barjääriga terrass. |
Ajalugu Mõisa on esimest korda mainitud 1599. aastal. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis valduse 1753. aastal oma kammerhärrale Carl von Sieversile (1710–1774), kes müüsid selle mõned aastad hiljem edasi maanõunik krahv Gotthard Johann Zoege von Manteuffelile (1690–1763). 1920ndatel aastatel võõrandati mõis Eesti Seemnevilja Ühisusele ja Eesti Sordiparanduse Seltsile. Nõukogude perioodil asus mõisasüdames Jõgeva Näidissovhoos ja Jõgeva Sordiaretusjaam. Mõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpust, juurdeehitus 19. sajandist. Ansamblis on arvukalt kõrvalhooneid, millest enamus on ehitatud 19. sajandi jooksul. Kompleksi kuuluv elamu on arvatavasti ehitatud 19. sajandi lõpus. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laisholm. |
Kaitsevööndi ulatus Määratud on ühine kaitsevöönd, vaata lisa nr.1. |