Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jõgeva mõisa elamu 1
Mälestise registri number 23896
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
X-koordinaat 638863.05
Y-koordinaat 6516399.89
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(14)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 14.06.23

Menetleja: Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja asetäitja, Peeter Nork

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonnale iseloomuliku 19 ja 20 sajandi vahetuse hoonetüübi näide Jõgeva mõisaansamblis.

Sisestatud: 14.11.2005.

Kirjeldus


Tegemist on ühekorruselise krohvitud kivimajaga. Hoone on kaetud murdpinnaliste külgedega mansardkatusega ning hoonel on kuueruudulise jaotusega kõrged aknad. Esifassaadi jääb ka eenduv viilkatusega sissepääs keldrisse. Teine keldrisissepääs hoone otsas, I korruse ukse kõrval, mille peal asub barjääriga terrass.

Sisestatud: 16.11.2005.

Ajalugu


Mõisa on esimest korda mainitud 1599. aastal. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis valduse 1753. aastal oma kammerhärrale Carl von Sieversile (1710–1774), kes müüsid selle mõned aastad hiljem edasi maanõunik krahv Gotthard Johann Zoege von Manteuffelile (1690–1763). 1920ndatel aastatel võõrandati mõis Eesti Seemnevilja Ühisusele ja Eesti Sordiparanduse Seltsile. Nõukogude perioodil asus mõisasüdames Jõgeva Näidissovhoos ja Jõgeva Sordiaretusjaam. Mõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpust, juurdeehitus 19. sajandist. Ansamblis on arvukalt kõrvalhooneid, millest enamus on ehitatud 19. sajandi jooksul. Kompleksi kuuluv elamu on arvatavasti ehitatud 19. sajandi lõpus. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laisholm.

Sisestatud: 16.11.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Määratud on ühine kaitsevöönd, vaata lisa nr.1.

Sisestatud: 06.12.2005.