Mälestise tunnus

Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurist, kuulub Rotermanni tehasehoonete ansamblisse.

Kirjeldus

Jõujaam on 1-korruseline ristkülikukujulise põhiplaaniga paekivihoone. Fassaade liigendavad kõrged ümarkaarsete tellistest sillustega aknaavad. Kolme kaaravaga otsafassaadi viiluväljal on tellistega ääristatud ümar aknaava. Hoone teise otsafassaadiga liitub nisu-rukkiveski ehitusmaht. Jõujaamast tuli läbi veski esimese korruse seinaava otsene jõu ülekanne, mis pani tööle transmissiooni peavõlli ja see omakorda teised veskimasinate võllid. Jõujaama hoone lääneküljele on hiljem ehitatud madal 2-koruseline kontorihoone.

Ajalugu

Rotermanni kvartali ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. Aurujahu- ehk nisu-rukkiveski valmis juba 1869 aastal. Ühes veskiga ehitati selle kõrvale ka jõujaama hoone. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuvesk valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava ääres elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–195), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi.

Allikad

Rukki-, nisu- ja jahuveski jõujaam. Osalise lammutamise projekt. Rotermanni tn 6a, 6 ja 16, Tallinn. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 8233.
Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461.
Eensalu, Monika (2013). Muinsuskaitse eritingimused. Rotermanni rukki- ja nisuveski reg.nr. 24248 ja jahuveski reg.nr. 24247 fassaadide restaureerimiseks.